Eesti Kunstiakadeemia ning Tallinna Ülikooli teadusprojekt “Monumendi uued raamid” uurib, kuidas tegeleda keerulise pärandiga, luues avalikus ruumis samal ajal nii uusi kvaliteete kui säilitada vastuolulise pärandi oluline roll ajaloo kandjana. Projekti esimeseks juhtumiuuringuks on Andrus Kasemaa seinamaal “Mahtra sõda” Peri külakeskuses.
Endise Eduard Vilde nimelise kolhoosi kontori- ja klubihoone ning praeguse Peri külakeskuse hoone interjööri muudab eriliseks saalis leiduv Andrus Kasemaa seinamaal “Mahtra sõda”. Andrus Kasemaa (1941–2016) oli skulptor ja graafik, kes aastatel 1974–1993 juhatas Tartu Ülikooli kunstikabinetti. Eesti kunstis on ta eelkõige tuntud oma söejoonistuste poolest. See 1984. aastal secco-tehnikas (temperavärv kuival krohvil) valminud seinamaal on Eesti kontekstis ainulaadne nii oma sisult kui vormilt. Vormistuselt seetõttu, et reeglina teevad monumentalistid enne seinale maalimist oma teosest üks-ühele kavandi. Kasemaa temperament ja lähenemine oli teistsugune – ta visandas oma ideed puusöega otse seinale ning maalis need siis värviga üle. Kui kunstnikud on monumentaalmaalidega püüeldnud enamasti suurema üldistusastmeni, siis Kasemaa teos on märksa tihedam ja keevalisem. Maalistiilile vastab ka kujutatud temaatika – Eesti talupoegade ja Vene karistussalklaste vaheline kokkupõrge 1858. aastal Mahtra mõisas Harjumaal, mida ajaloos tuntakse Mahtra sõjana. Eduard Vilde samanimeline romaan ilmus 1902. aastal.
2020. aastal võeti Eestis vastu määrus nimega “Kohaliku omavalitsuse üksustele liginullenergiahoonete ehitamiseks antava toetuse kasutamise tingimused ja kord”. Toetuse saamise üheks eeltingimuseks on seatud ebatõhusa pinna vähendamine omavalitsuste hoonefondis, mis suunab lammutama kasutuseta seisvaid või energiakulukaks peetavaid hooneid. Seetõttu on Eestis sattunud ohtu eriti nõukogudeaegsed ehitised, mis ei ole mälestistena kaitse all. Selline saatus tabas ka Peri külakeskust. 2025. aasta alguse seisuga läheb hoone lammutamisele, et teha ruumi uuele liginullenergiahoonele. Sellega seoses hävib originaalkujul ka Andrus Kasemaa seinamaal. Projekti Monumendi uued raamid püüame Kasemaa teosele anda järelelu – plaanis on eemaldada ja säilitada mõned detailid pea 50-ruutmeetri suurusest teosest. Nende fragmentide väljavalimine, valikupõhimõtete seletamine ning uute ekspositsioonipindade leidmine ja tulevase ruumikujunduse mõtestamine haakub hästi uurimisprojekti Monumendi uued raamid eesmärkidega, mille raames püüame heita tasakaalustatud pilgu nõukogudeaegsele monumentaalkunstile.
2022. aasta kevadel toimunud EKA ja TTÜ tudengite Peri külakeskuse tulevikku lahkava töötoa tulemused:
Andus Kasemaa seinamaali ja Peri külakeskusega seotud uudised ja artiklid:
