Liis Koppeli artikkel Saarte Hääles 2. mail 2025
Kes minevikku ei mäleta, see elab tulevikuta
“Nende ridadega Juhan Liivilt võiks iseloomustada sündmusi Tehumardil, mis rullusid lahti sel nädalavahetusel. Tehumardi monument sattus taas vandalismi ohvriks, kui mõõga käepidemele kirjutati read, mis ärgitavad sambaid maha võtma ja punapropagandat “hammaste sisselöömise näol” eemaldama. Ühes skulptuuri-tippteoses ja kunstimälestises nähakse ohtu ja probleemi, mis ületab kõik normaalsuse,” kirjutab muinsuskaitseameti Saaremaa nõunik Liis Koppel.
Tegu on Eesti oma tippautorite Riho Kulla, Matti Variku ja Allan Murdmaa ühistööga 1966. aastast. Sellel perioodil olid suured taiesed valdavalt riiklikud tellimused. Nii nagu ka praeguste arhitektuuri ja skulptuuri ideevõistluste puhul, oli ka siis ette antud lähteülesanne või võistlustingimused, mis määravad tellimusele teatud nüansid. Seetõttu sai Tehumardi monument propagandistlikud tekstid kui ainsad ebasobivad ja valet kandvad ajastu märgid. Tänaseks on need kinni kaetud ega tohiks kelleski sellist vimma tekitada, sest anastajaid ei eksponeerita vabastajatena.
Nõukogude kiivritega mehepead räägivad meile ligi 50 aastat kestnud Nõukogude okupatsioonist. Me võime propagandistlike tekstide asemele ette kujutada, et seal seisaksid read: “1945–1991 Eesti okupeerimine – EI IIAL ENAM!” Kas ka siis on teosel sama mäluväli? Püsiva sobiva lahenduse osas tehakse koostööd ja loodetavasti jõutakse selleni peagi.
Meil on terve rida nõukogude perioodil rajatud hooneid, avalikke alasid, väikevorme ja kunstiteoseid. Kas hävitame, lammutame ja eitame seda ligi 50 aastat oma ajaloost? Meil on vallutustest ja võõrvõimudest läbipikitud tuhandete aastate pikkune ajalugu ja maastik, sealhulgas linnamaastik. Meil on muistsed linnused, keskaegsed kirikud ja kindlusehitised, mõisad ja aadlikompleksid ning võõraste võimude rajatud avalikud hooned. Me ei kujutaks tänast Saaremaad ette Pöide või Kaarma maalinnata, Kuressaare kindluse või Maasilinnata, Karja, Valjala või Kihelkonna kirikuta, Tõlluste või Pilguse mõisata ega Kuressaare peatänavate ääres asuvate klassitsistlike mõisakodadeta (sh vaekoda) ja raekojata. Meie kultuur ja taust on kihiline nagu Napoleoni kook ja läbi põimitud nagu vanaema kootud kirikindad. Kas kujutate ette, kui kogu seda rikkust poleks? Kui iga järgnev etapp oleks kõik eelneva kustutanud ja hävitanud, tahtnud valgelt lehelt alustada?
Tehumardi annab suurepärase võimaluse jutustada meie enda lugu – nii sõjaajalugu, ühiskonnalugu kui ka kultuuri- ja kunstilugu. Ausalt, oma kontekstis ja asukohas. Tegu ei ole enam sõjahauaga. Seoses säilmete väljakaevamise ning Vananõmme kalmistule ümbermatmisega 2023. aastal eemaldati Tehumardil memoriaali osaks olnud hauatähised ja siluti plats. Järgi jäi skulpturaalne monument – kunstiteos, millena peakski seda võtma.
Meil pole tarvis õhutada vaenu ja viha ega sepitseda intriige seal, kus selleks tõesti põhjus puudub. Meeleavaldajate poolt 2024. aastal Leonardo da Vinci “Mona Lisale“ visatud tomatisupp ei vähendanud maali väärtust ega päästnud maailma tervisliku ja jätkusuutliku toidu tagamisega. Tehumardi mõõgale nädalavahetusel kantud natsionalistlik propaganda ei vähenda skulptuuri väärtust ega päästa eesti kultuuri, vaid pisendab seda.”
Foto: Tõnu Veldre/Saarte Hääl