5. juuli 2026 vahendab ERRi ajakirjanik Rene Kundla nõukogudeaegsete monumentide eemaldamise temaatikat.
Puuduliku seaduse tõttu on jäänud avalikust ruumist eemaldamata terve hulk punamärke. Osa hoonete haldajaid on otsinud lahendusi sümboolika katmiseks, kuid justiitsministri Liisa Pakosta (Eesti 200) arvates pole see piisav. Seaduse muutmise venimise ühe põhjusena toob ta välja kultuuriministeeriumi vastutöö.
President Alar Karis jättis ehitusseadustiku ehk niinimetatud punasümboolika avalikust ruumist teisaldamise seaduse välja kuulutamata 2023. aasta märtsis. Presidendi arvates põhiseadusega vastuolus olnud seaduseelnõu pole seejärel muudetud.
“See eelnõu seisab riigikogus ja ootab lahendust selles osas, et ühed, sealhulgas mina, leiavad, et sellised punasümboolikaga hooned, mis on ehitatud ju selleks, et näidata meid okupeerinud riigi kohalolu, ei peaks olema väärtuslikem osa Eesti kultuuripärandist ja need tuleks kaitse alt maha võtta. Ja siis on väike hulk teisi inimesi, kes ütlevad, et need peaks ikka kaitse all olema. Selle üle käib vaidlus,” lausus Pakosta.
Näiteks Sillamäe linnavõim on vastava seaduspunkti puudumisele viidates jätnud kesklinnast eemaldamata mastaapse punamonumendi. Nüüd on ministeeriumil kavas välja tulla uue eelnõuga.
“Justiitsministeeriumiga on kokkulepe, et nad teevad uue seaduseelnõu, sügisel antakse see riigikogule üle ja majanduskomisjon on valmis seda menetlema,” ütles riigikogu majanduskomisjoni esimees Marek Reinaas (Eesti 200).
Reinaas põhjendas uue eelnõu vajadust sellega, et vahepeal on ajad muutunud ja lähtuda tuleks sellest, et enamik alles jäänud punamärke on muinsuskaitse all.
“Võrreldes 2023. aastaga, kui president seda seadust välja ei kuulutanud, on palju punasümboolikat ja paljud punamonumendid leidnud oma väärtusliku koha ajaloo prügikastis ehk aeg on edasi läinud ja väga paljuski on elu ise oma korrektuurid teinud,” lausus Reinaas.
Seaduse muutmiseni on osa hoonete haldajaid otsinud punasümboolika varjamiseks erinevaid variante.
“Endises vene kultuurikeskuses nüüd asuti seda tegema. Ma ütleks, et see on parem kui mitte midagi, aga me riigina peaksime ikkagi suutma enamat,” märkis Pakosta.
Seaduse muutmise venimist põhjendas Pakosta sellega, et põhiline vastutöö on tulnud kultuuriministeeriumist. Sealt aga öeldi, et nendeni pole pärast 2025. aasta kevadet seadusega seotud küsimusi jõudnud.
Toimetaja: Marko Tooming