Autor: Rasmus Kristofer Randla
2025. aasta suve augustis demonteeriti Põlva külje all asuvas Peri külas endise kolhoosikeskuse, tänase külakeskuse saali seinalt Andrus Kasemaa maalitud pannoo “Mahtra sõda”. Töö toimus EKA muinsuskaitse ja konserveerimise osakonna ning Tartu kõrgema kunstikooli Pallase tudengite suvepraktika raames.
Pannoo eemaldamiseks oli mitu põhjust. Esiteks on pool kolhoosikeskusest tänaseks juba amortiseerunud ning nii suurele hoonele mõistliku funktsiooni leidmine on osutunud lootusetuks. Küla plaanib keskuse kolimist kõrvalolevasse mõisaaegsesse aidahoonesse, mis on väiksem ning mille haldamine oleks külale jõukohane. Kolhoosikeskus läheb tõenäoliselt lähiaastatel lammutamisele ning seega oli oluline Kasemaa pannoo majast eemaldada enne, kui see lammutustööde käigus häviks. Veelgi olulisem põhjus oli aga tõsiasi, et pannoo oli enne tööde algust juba avariilises seisukorras. Kuna ruume, mis asuvad pannooga seina taga, ei köeta juba aastaid, oli krohv silikaattellistest seina küljest kohati peaaegu täielikult lahti ning maali läbisid suured praod. Pannoole oli seepärast 2025. a jaanuaris kleebitud peale kangas, mis maalikihiti koos hoidis.
Kuna pannoo oli seina küljest nii tugevasti lahti, osutus võimalikuks peaaegu terve maali eemaldamine, ehkki algselt planeeriti ainult tähtsamate figuurigruppide päästmist. See on harukordne, kuna harilikult on krohvi seina küljest lahti saamine väga ajamahukas ning poleks olnud praktika raames realistlik.
Pannoo tuli jagada 37 tükiks, et selle seina pealt mahavõtmine võimalik oleks. Enamik tükke lõigati mõõdus 1200x1800mm, kuid oli ka väiksemaid tükke, eriti pannoo sisse integreeritud kino näitamise avade ümbert. Tükid kavandati nii, et lõikamisjooned sekkuks võimalikult vähe maali kompositsiooni. Maal eemaldati koos selle all oleva krohvikihiga, milleks tuli tükid seina küljest ketaslõikuriga lahti saagida. Tagantpoolt sai krohvi saagida terastraadiga. Lahtised krohvitükid tõsteti seinalt maha selleks otstarbeks valmistatud metallraamiga. Kui tükid seinalt maas, tehti neile tagaküljele armeering ja uued toetavad taustad Tycroc-plaadist, kuna krohv ise jäänuks liiga nõrk. Töö viimaseks sammuks oli kleebitud kangaste eemaldamine ja retušeerimine.
Pärast tudengipraktikat augustis toimus veel üks töötuba septembris, mille käigus pooleli jäänud töid lõpetati. Tänaseks on kõik tükid seinast eemaldatud ja kõik peale kolme tüki on ka taustatud, kuid retušeerimine on veel pooleli. Tööd plaanitakse lõpetada järgmises töötoas 7. novembril.
Tõsiasi, et terve panno suudeti seina küljest eemaldada, on osutunud kahe teraga mõõgaks. Ühtpidi on pea terve maali päästimine muidugi fantastiline tulemus, kuid see tähendab ka, et nüüd tuleb kõigile 37 tükile nö uus kodu leida. Kogukompositisiooni tervikuna eksponeerimine ei tundu realistlik – tegu on siiski pea 60 ruutmeetrise teosega. Praeguste plaanide kohaselt jagatakse teos mitmesse kohta laiali.
Pannoo lääneseinas asuv inimgrupp viiakse uude külakeskusesse, kuna seal on Kasemaa kujutanud inimesi Peri kolhoosist (nt kolhoosi esimeest Hans Kaarnat ja kolhoosi ehitusbrigadiri Vello Laugamõtsa), seega on sellel osal maalist paljude külaelanike jaoks ajalooline väärtus ning see osa on ka küllalt väike, et uude külakeskusesse mugavalt mahtuda. Põlva kultuurikeskus on samuti huvitatud mingi osa eksponeerimisest, kuid kindlat plaani – kui palju ja millised tükid täpsemalt – veel ei ole. Loodetavasti leitakse tükkidele uus kodu 8. novembril toimuvas töötuba-seminaris, kuhu on kutsutud nii kohaliku kogukonna esindajad kui ka eriala eksperdid. Samaaegselt on plaanis luua ajutine näitus, kus saab pakkuda kunstilisi lahendusi, kuidas teost uutes ruumikontekstides ja uuel kujul eksponeerida.
