21. juuli, 2026

Delfi: Eestis on eemaldamata veel 25 punamonumenti. Seadus ei luba neid ilma omaniku loata eemaldada

Punamonument Harku alevikus.
FOTO: Mari Kukk| Delfi Meedia

21. juuli 2026 Delfi vahendab monumentide eemaldamist:

Mõned aastad tagasi alustas riik punamonumentide eemaldamisega ning vastav töö käib siiamaani. Eesti sõjamuuseumi sõnul on riigis eemaldamata veel 25 punamonumenti. Mõni nädal tagasi eemaldas sõjamuuseum Tõrva vallas asuva Jõgeveste punamonumendi. Sõjamuuseumist, mis vastutab monumendi teisaldamise eest, öeldi ERR-ile, et praegu käib Jõgeveste punamonumendi säilmete sorteerimine, et hukkunute põrmud ümber matta. Muuseumi andmetel on selle ühishauda maetud 795 sõdurit, kellest 726 nimed on teada. Venemaa välisministeeriumi pressiesindaja edastas selle tõttu protesti Eesti asjurile Venemaal.

2022. aastal koostas riigikantselei juurde kuuluv töörühm koondülevaate Eestis olevatest punamonumentidest ja andis oma hinnangu monumentide eemaldamise osas. Komisjoni töö tulemusena oli algselt teada 321 sõjahauda ja sõjamonumenti.

Eesti sõjamuuseumi info- ja turundusjuhi Sandra Niinepuu sõnul on muuseum tuvastanud lisaks veel 45 Nõukogude sõjamonumenti ja sõjahauda. Seega on hetkel Eestis teada 366 punamonumenti.

Enamik punamonumente ehk Nõukogude sõjamonumente on ühtlasi olnud ka hauatähised. 45 monumenti tunnistati komisjoni poolt neutraalseks. Neist 13 on ka eemaldatud, sest need asusid ebasobivas kohas olevatel sõjahaudadel, mis on tänaseks ümber maetud.

Tööd on suuresti lõppenud

Punamonumentide eemaldamise eest vastutab Eesti sõjamuuseum, kelle ülesandeks on vastavalt sõjahaudade kaitse seadusele sõjahaudadega seonduvad tegevused. Muuseum on nii väljakaevamisi ebasobivas kohas paiknenud sõjahaudadel teostanud alates 2022. aastast. Ühtlasi on eemaldatud ka punasümboolikaga monumendid. Kokku on ümber maetud ligi 5000 langenu säilmed 121 ebasobivas kohas paiknenud sõjahauast.

Niinepuu väitel on tänaseks siiski enamik riigikantselei töörühma poolt eemaldamisele määratud monumente eemaldatud ja seega tööd suuresti lõppenud. „Jäänud on veel 25 monumenti, sest kui tegemist ei ole sõjahauaga, siis ei luba kehtiv seadus monumente ilma omaniku loata eemaldada. Selline on olukord näiteks Nõukogude sõjamonumendiga Sillamäel,“ selgitas ta.

Aastatel 2023-2025 eraldas riik Eesti sõjamuuseumile sõjahaudade ja monumentide teostamiseks 200 000 eurot aastas.