FOTO: Marju Raabe| Eesti Sõjamuuseum
18. juuli 2026 Delfi vahendab Jõgeveste monumendi eemaldamisele järgnenut.
Venemaa välisministeeriumi pressiesindaja Maria Zahharova edastas Eesti asjurile Venemaal protesti, kus heidab ette Valgamaal Jõgevestes asuva punamonumendi teisaldamist.
Eesti sõjamuuseumist, mis vastutab monumendi teisaldamise eest, öeldi ERR-ile, et Tõrva vallas asuv Jõgeveste mälestusmärk eemaldati mõni nädal tagasi ja praegu käib säilmete sorteerimine, et hukkunute põrmud ümber matta. Muuseumi andmetel on Jõgevestes asuvasse Nõukogude armee ühishauda maetud 795 sõdurit, kellest 726 nimed on teada.
„Eesti võimud jätkavad oma pühadustteotavat poliitikat Nõukogude mälestuspärandi hävitamisel. Seekord on Valga maakonnas Jõgeveste külas hävitatud monument vennashaual, kuhu on maetud 795 Nõukogude armee sõdurit ja ohvitseri, kes vabastasid Eesti fašistidest suure isamaasõja (Vene narratiivi järgi Teine maailmasõda – toim.) aastatel,“ seisis Zahharova edastatud protestis.
„Meie Eesti vabastajate säilmete saatus on teadmata,“ väitis Vene välisministeeriumi pressiesindaja. „Avalikult puuduvad andmed nende väljakaevamise ja ümbermatmise koha kohta. Järeltulijad ei tea, kuhu nende vanaisad ja vanavanaisad nüüd maetud on.“
Protestis nimetab Zahharova Jõgevestet Eestis hästi tuntud paigaks. „Alates 1823. aastast asub siin kindralfeldmarssal Barclay de Tolly mausoleum – väejuht, kes juhtis Vene armeed Borodino lahingus, korraldas manöövri, mis päästis armee purustamisest, ning viis seejärel Euroopa riikide ühendväed läbi kogu mandri Pariisini,“ kirjeldas ta.
„Samas paigas, rohkem kui sajand hiljem, 1944. aastal, andsid Väike-Emajõe kaldal Eesti vabaduse eest oma elu ligi 800 punaarmee sõdurit. Nad maeti vennashauda vaid mõne meetri kaugusele Barclay de Tolly hauakambrist. Juba nõukogude ajal rõhutati nende põlvkondade järjepidevust, kes vabastasid Venemaa ja Eesti vaenlase hordidest,“ ütles Zahharova.
Zahharova ei jäta mainimata ka Eesti Relva-SS väeosade tegevust Teises maailmasõjas.
Vene välisministeerium nimetab punamonumentide teisaldamist „Eesti üheks keskseks ideoloogiliseks ülesandeks“. Lisaks tuuakse esile ka 2022. aastal tollase peaministri Kaja Kallase otsust moodustada riigikantselei töörühm, mis kaardistas Eestis nõukogude punamonumente. Välisministeerium märkis, et teisaldamisega seoses on Eesti ajutisele asjurile Venemaal Marek Ühtegile esitatud protest.
„Venemaa mõistab otsustavalt hukka Tallinna järjekordse rahvusvahelisest humanitaarõigusest tulenevate kohustuste rikkumise, mis reguleerivad langenute säilmete ja sõjahaudade käsitlemist, samuti neonatsismi ilmingud Eestis,“ seisab protestis. Vene välisministeerium märkis, et jätkab kõigi olemasolevate kahe- ja mitmepoolse diplomaatia vahenditega Eesti rikkumiste paljastamist.
Venemaa kasutab punamonumentide eemaldamist oma propagandanarratiivides tõendina väidetavast ajaloo ümberkirjutamisest, russofoobiast ja natsismi jalule seadmisest Balti riikides.