Tehumardi mälestusmärgi kolmkümmend tahukat kaetakse olemasolevatele sarnaste paeplaatidega. Nõukogude sümboolika asemel hakkavad plaadid kandma uut visuaalset infot – plaatidelt saab näha Tehumardil juhtunu kroonikat graafilise novellina. Koomiksilaadse loona saab vaataja näha Tehumardi lahingu traagilist lugu, sellele järgnenud nõukogudeaegset püüdlust tekitada memoriaal, toonaste skulptorite-arhitekti tööd, viimased tahukad jutustavad praegust olukorda ning problemaatikat memoriaali ümber – mahavõtmise või kohandamise küsimuste debatti. Osa plaate jäävad ootama memoriaali järgmisi arenguid. Sel moel saavad tahvlid, mille info ja kehtivus on olnud väärad paigaldamise hetkest saadik – ning kus ka hauatahvlina on nende õigsus küsitav – peegeldama olukorda ja selle problemaatikat otseselt.