Tudengid Daria Tarasenko (Leipzigi kunstiajaloo instituut), Myriam Helena Raich (Innsbrucki Leopold-Franzensi Ülikool), Natalia Czapla (Sileesia Ülikool Katowices), Nikolay Petroussenko (Sofia St. Kliment Ohridski Ülikool), Skaistė Balkytė (Vytautas Magnuse Ülikool Kaunas) ja Veronika Maron (Eesti Kunstiakadeemia) ning nende juhendajad Alessandro Carrieri ja Giuseppe Grimaldi (Trieste Ülikool) keskendusid töötoa käigus Narva Lenini monumendi temaatikale.
Töötoa korraldajad tutvustasid juhtumiuuringut järgmiselt:
https://opendata.muis.ee/object/3537452
“Narva Lenini monument avati Peetri platsil Oktoobrirevolutsiooni 40. aastapäeval, 7. novembril 1957. aastal. Monumendi autorid olid eesti skulptor Olavi Männi ja Narva linnaarhitekt Ilmar Bork.
Asukoht ei oleks võinud olla kesksem, sest Vene tsaari Peeter I (kes oli linna 1704. aastal Suure Põhjala sõja ajal vallutanud) järgi nimetatud väljakust oli alates 19. sajandist saanud kogu linna keskus. See jäi keskseks väljakuks ka linna stalinistliku ümberplaneerimise ajal pärast Teist maailmasõda, kui nõukogude pommitamine oli hävitanud suure osa vanalinnast.
1993. aastal demonteeriti kuju ja paigutati ümber Narva linnuse läänehoovi, st Narva muuseumi alale. 1993. aasta 16.-17. juulil leidis aset ka Narva ja Sillamäe autonoomia referendum. Valdav enamus Narva elanikest toetas autonoomiat, kuid õiguskantsler kuulutas referendumi põhiseadusega vastuolus olevaks.
https://opendata.muis.ee/object/4038999
21. detsembril 2022 demonteeriti Lenini kuju ja paigutati taas ümber, seekord Tallinnasse. „Lenini kuju, mis seisis Narva linnuse läänepoolses hoovis alates 1993. aastast, lahkus täna linnast. Monument läheb Eesti Ajaloomuuseumisse, mis kogub materjali Eesti poliitilise ajaloo kohta ja kus on juba praegu väljas nõukogudeaegsed mälestusmärgid. Eesti Sõjamuuseumis hoitakse kuju kuni 2023. aasta kevadeni, teatas Narva muuseum sotsiaalmeedias.
Praeguse seisuga on kuju uurinud Eesti Ajaloomuuseumi kogudesse, kuid ei ole eksponeeritud. Alates 2018. aastast on Eesti Ajaloomuuseumis nõukogudeaegsete mälestusmärkide välisnäitus, kuid see on jäänud muutumatuks ja seda ei ole alates 2022. aastast uue mälestusmärkide kukutamislaine tõttu muudetud.
Kutsume üles tudengeid uurima selle kuju konteksti ja tausta ning erinevaid võimalusi selle ümberkujundamiseks. Küsimused, mida selle protsessi käigus esitada, võivad muu hulgas olla järgmised: Mis on Narva Lenini kuju ja selle teisaldamise puhul tüüpiline ja mis on eriline? Kuidas positsioneerida seda Lenini monumentide universumis ja paljude Lenini kuju eemaldamiste lainete raamistikus alates NSVLi kokkuvarisemisest Ida-Euroopas ja väljaspool seda? Mis on Narva kontekstis eriline? Kas see peaks jääma muuseumisse? Siseruumidesse või välja? Tallinnasse või Narva? Millised on võimalused selle rekontsekstualiseerimiseks – kunstilised ja muud sekkumised, haridusprogrammid, analoogsed või digitaalsed kirjalikud ja muud selgitavad tekstid jne.”
Tudengid jõudsid järgmiste tulemusteni:
