Auvere elektrijaama metallpannoo

Eesti Kunstiakadeemia ning Tallinna Ülikooli teadusprojekt “Monumendi uued raamid” uurib, kuidas tegeleda keerulise pärandiga, luues avalikus ruumis samal ajal nii uusi kvaliteete kui säilitada vastuolulise pärandi oluline roll ajaloo kandjana. Projekti üheks juhtumiuuringuks on Auvere elektrijaama sädet kujutav metallpannoo.

1970–80ndatel aastatel dekoreeriti Auvere elektrijaama fassaadi hiiglasliku sädet kujutava metallpannooga. Teose autorit ei ole projekti meeskonnal veel õnnestunud välja selgitada. Teos oli kokku pandud mitmest detailist ja paigaldatud fassaadile kahe identse metallraami abil (mõlemad ca 3 x 4 m). 2022. aastal alanud Venemaa täiemahulise sissetungiga Ukrainasse sattus nõukogude pärand Eestis kõrgendatud tähelepanu alla. Auvere elektrijaama fassaadilt eemaldati metallist sädeme kujutis, sest see meenutas väidetavalt nõukogude punast tähte. Õnneks demonteeriti metallornament ettevaatlikult ja ladustati elektrijaama territooriumile, kus see tänaseni seisab ja ootab ümber mõtestamist.

Tegemist ei ole ranges mõttes monumendiga, vaid see liigitud nõukogude perioodil laialt levinud monumentaal-dekoratiivkunsti žanri alla. Mõiste monumentaal-dekoratiivkunst sai kunstis üldlevinuks nn sulaajal – täpsemalt pärast NSVL Arhitektide Liidu II kongressi 1955. aastal, kui Nikita Hruštšov taunis Stalini-aegse neoklassitsistliku arhitektuuri liialdusi ja sillutas tee tööstuslikult toodetud kortermajade ehitamisele. Mikrorajoonide mehhaniseeritud rajamise käigus töötasid nõukogude linnaplaneerijad ja arhitektid välja metoodika kunstide sünteesiks uutesse linnaosadesse: tüüpprojektiga kortermajad lõid fooni, mille taustal paistsid silma ainulaadsema arhitektuuriga avalikud hooned. Neid märgilisi hooneid ilmestas kunstide süntees, mis esines monumentaal-dekoratiivkunsti vormis. Hilisnõukogude kunstide süntees väärtustas võrdselt seinamaali, keraamikat, tekstiili, vitraaži ja metallitööd. Nõukogude perioodil loodi Eesti sadu monumentaal-dekoratiivkunstitaieseid. Paljud neist on säilinud ning mõned on neist tänaseni tuntud ja populaarsed (nt Enn Põldroosi Linnahalli eesriie või tema mosaiikpannoo Raadiomajas), kuid just viimastel aastatel on kümned nendest hävinud.

Auvere pannooga seotud uudised ja artiklid: