Eesti Kunstiakadeemia ning Tallinna Ülikooli teadusprojekt “Monumendi uued raamid” uurib, kuidas tegeleda keerulise pärandiga, luues avalikus ruumis samal ajal nii uusi kvaliteete kui säilitada vastuolulise pärandi oluline roll ajaloo kandjana. Projekti üheks juhtumiuuringuks on skulptuurigrupp “Vjatško ja Meelis Tartu kaitsel”.
Skulptuur “Vjatško ja Meelis Tartu kaitsel” (täisnimega “Polotski vürst Vjatško ja Lembitu poeg Meelis Tartu kaitsel 1224. a.”) on Tartusse Kassitoomele püstitatud mälestusmärk kirjanik Enn Kippeli (1901–1942) jutustuse “Meelis” tegelastele, Sakala vanema Lembitu pojale Meelisele ja endisele Koknese vürstile Vjatškole, kes loo järgi hukkusid Tartu lahingus 1224. aastal võitluses sakslastega. Kippeli raamat jutustab loo Meelise ja vene vürsti Vjatško võitlusest saksa ristirüütlite vastu ning see leidis Nõukogude ajal laialdast kasutamist näitena Eesti-Vene ajaloolisest sõprusest. Ehkki kipsist skulptuur ise valmis 1950. aastal ning valati pronksi 1964. aastal, siis Tartu linnaruumi jõudis see Tartu esmamainimise mälestusmärgina alles 1980. aastal, mil möödus 950 aastat 1030 aset leidnud Jaroslav Targa vallutusretkest.
Oru tänava nõlval asetseva skulptuuri teisaldamisele mõeldi juba 1990. aastal, mil Tartu volikogu tegi Tartu kunstimuuseumile ettepaneku see sobivamasse kohta paigaldada. Toona jäi see siiski oma kohale, erinedes nii visuaalselt kui oma mõnevõrra lapsiku linnaruumilise paigutuse poolest jõulisemalt poliitilistest sõjamonumentidest, mis eemaldati. 2024. aasta augustis alustas endine Tartu linnavolikogu liige Elmut Paavel avaliku arutelu, kas on õige eksponeeida Tartu linna avalikus ruumi mälestumärki Eesti ja Vene riigi sõprusele? Tartu ülikooli muuseumi direktor Mariann Raisma vaidles talle vastu, leides et Meelisest ja Vjatškost on saanud nonument ehk teos, mille aktuaalsus ja/või sümboolne väärtus on muutunud või kadunud poliitilise või sotsiaalse muutuse tõttu. Kuna nonumendid ei kutsu esile sedavõrd turbulentseid tagajärgi nagu ideoloogilised monumendid, siis üksühese teisaldamise asemel oleks palju parem teha sellest tööst näidis, kuidas tõlkida, lugeda ja mõtestada ideoloogiliselt laetud avalikku kunstiteost.
Teksti pani kokku: Gregor Taul.
Skulptuuriga seotud uudised ja artiklid:
