Eesti Kunstiakadeemia ning Tallinna Ülikooli teadusprojekt “Monumendi uued raamid” uurib, kuidas tegeleda keerulise pärandiga, luues avalikus ruumis samal ajal nii uusi kvaliteete kui säilitada vastuolulise pärandi oluline roll ajaloo kandjana. Projekti üheks juhtumiuuringuks on ka Tallinna lennujaama vana reisijatehoone.
Tallinna lennujaama reisiterminalist mõneminutilise jalutuskäigu kaugusel asub vana reisijatehoone, mis oli kasutusel aastatel 1954 kuni 1980, mil seoses Moskva Olümpiamängudega valmis uus hoone. Hiljem on see Stalini-aegne ehitus toiminud AS Tallinna Lennujaama bürooruumidena. 2019. aasta kevadel – enne koroonalainet ning täiemahulist sõda Ukrainas – avaldas Eesti riigile kuuluv kontsern lennujaama ala arendusplaani. Meedias avaldatud illustreerivate materjalide kohaselt polnud kavas ajaloolist hoonet säilitada. Ehkki hoone ei ole tänaseni muinsuskaitse all, andis Muinsuskaitseamet mõista, et see tuleb kindlasti säilitada ning kui hoone satub ohtu, on amet valmis kiiresti selle mälestiseks tunnistamise menetlust alustama.
Koroonapandeemiast põhjustatud lennundussektori vahepealne kokkukuivamine ning Ukraina sõjast tingitud seisak Eesti majanduses ja turisminduses külmutas projekti pea viieks aastaks. 2024. aastal alustas Lennujaam taas oma ärilinnaku –Airport City – arendamisega, mille juurde kuuluvad nii lennundusega seonduvad ettevõtmised (lennukite hooldus- ja remondiangaarid, lennukaubandusterminal jms) kui ka muud büroo- ja äripinnad. Sestap on taas aktuaalseks muutunud vana reisijatehoone tulevik. Viie aasta jooksul on põhjalikult muutunud nii valitsuse kui laiemalt ühiskonna suhtumine nõukogude pärandisse, mistap võib arvata, et hoone säilitamine ja kaitse alla võtmine võib olla keerulisem kui varem.
Tallinna lennujaama vana reisijatehoonega seotud uudised ja artiklid: