7. oktoobril toimus Saaremaal, Salmes arutelu Tehumardi monumendi tulevikust, kus räägitut vahendab ERR:
80 aastat tagasi toimus Saaremaal Tehumardi öölahing, lahingud punaväelasi ülistava Tehumardi monumendi ümber, aga jätkuvad siiani. Propagandistlik tekst kaetakse monumendil varsti kinni, mis sellega edaspidi tehakse, pole aga veel selge.
Selle alaga Tehumardil, kus veel kolm kuud tagasi oli propagandistlikult kujundatud langenud punaväelaste kalmistu, tundub pärast väljakaevamisi rahu olevat. See on välja arvatud ka muinsuskaitse alt ja Saaremaa vald on kujundanud selle muruplatsiks. Aga mida siiski ette võtta Murtud mõõgaga, mis üle poole sajandi Saaremaal punapropaganda oluliseks sümboliks on olnud ja jätkuvalt ka muinsuskaitse all. Selle üle peeti erinevate osapoolte vahel paari kilomeetri kaugusel Salmel teravaid arutelusid.
“Ja võtke see maha ja asi klaar! See on minu arvamus! Vot nii,” ütles üks arutelust osa võtnud mees.
Arhitektuuri ja kunstiringkonnad näevad selles 20. sajandi modernistlikus monumendis olulist oma ajastu kunstiväärtust.
“Ma arvan, et kui ajalugu on juba oma liigutuse teinud ja hauad on kadunud, siis on võimalik mitut moodi edasi minna. Tõepoolest on võimalik sinna lihtsalt välja panna info selle monumendi looga. Mina kunstnikuna ikkagi arvan, et anda kuraatorite ja kunstnike kätte võimalus seda raamistada või konteksti luua,” ütles kunstiakadeemia vabade kunstide dekaan Kirke Kangro.
Muinsuskaitseamet on nüüdseks andnud loa, mida Saaremaa vald on pikalt oodanud, et lõpuks võib kinni katta sambal oleva propagandateksti.
“Ta on kaitse all kui modernistlik monument. Praegusel hetkel muinsuskaitseamet lubab näiteks kinni katta need kirjad, kui selle jaoks on soov olemas,” ütles muinsuskaitseameti kunstipärandi nõunik Jüri-Martin Lepp.
Saaremaa vallal päris lõplikult selget seisukohta Tehumardi mõõga suhtes siiski veel pole, küll aga lubatakse lähiajal, ehk veel selle aasta sees lõpuks kinni katta sambal olev tekst.
“Kui täna see monument peab püsti jääma, siis mina mõtestaks ta ümber mingilgi kujul. Ja teine asi, mis tuleks ära teha, et seal all tuleks ära rääkida kogu nõukogudeaegne lugu. Just selles kontekstis, et miks ta püsti pandi, miks ta siin püsti on. Ja väga konkreetselt välja öelda, et tegemist on propaganda sümboliga ja selliselt seda tulekski käsitleda, et tegemist oli, on ja jääb propaganda sümboliks. Ja ilma naljata ma olen välja öelnud ka mõtte, et sinna mõõga otsa võiks teha kasvõi linnuvaatlustorni või vaateplatvormi, sest seal on vaadata seda loodust küll ja veel,” rääkis Saaremaa vallavanem Mikk Tuisk.
Toimetaja: Aleksander Krjukov, ERR