28. august 2026 ERR ajakirjanik Mari Peegel vahendab:
Aasta eest Kuressaarest eemaldatud Väike-Linnape fašismiohvrite mälestusmärgi saatus on endiselt ebaselge, sest selle säilitamisest ega uues kohas ülespanemisest pole keegi huvitatud. Nii valla kui ka sõjamuuseumite hinnangul oleks monumendiga tegelemine väga kallis.
Kui mullu oktoobris algas Kuressaare lossi lähistel Väike-Linnapel fašismiohvritele 1965. aastal püstitatud monumendi demonteerimine ja säilmete ümbermatmine, rääkis vallavõim avalikkusele plaanist viia monument Sõrve militaarmuuseumisse, kus see võimalusel taastatakse.
Peaaegu aasta hiljem pole vahepeal vahetunud Saaremaa vallavõimul endiselt selge, mida arhitekt Allan Murdmaa ja skulptorite Riho Kulla ja Matti Variku loodud monumendiga ette võtta. “See küsimus tuleb mulle üllatusena, me pole seda arutanud ja ühtegi otsust pole vastu võetud,” lausus vallavanem Rainer Antsaar. ERR-i kõne peale sõnas Antsaar, et on võimalik, et otsus tehakse järgmisel nädalal.
“Umbes kuu aja pärast – oktoobris – saab vallaga sõlmitud aastane hoiustamisleping läbi,” ütles memoriaali demonteerinud firma Dolokivi juht Peeter Sai, kelle laoplatsil ja angaaris on monumendi jupid lahtivõetuna alates mahavõtmisest seisnud.
“Eks peangi valda kirjutama ja uurima, kas nad pikendavad lepingut või mis monumendist saab. Siis peame edasi otsustama. Kui keegi seda ei taha, lähevad kivid pinnasetäiteks. Kui vald otsustab hoiustamise lepingut pikendadada, siis mõistagi tahan selle eest tasu,” sõnas Sai.
Monumendi osad – euroalustele lapitud dolomiidist plaadid ja eraldiseisev obelisk – on Saia sõnul mõnede iluvigadega, kuid kokkuvõttes on kunagise monumentaalskulptuuri seisukord hea.
Probleem on Saia sõnul selles, et kuigi vallaga oli kokkulepe, et aasta jooksul leitakse monumendile püsiv koht, pole seda siiani leitud.
“Muinsuskaitse tahaks monumenti säilitada, aga selle ülespanemine või ka niisama säilitamine on kallis. Ülespanemiseks tuleks ta uuesti täita silikaadiga – meie lõhkusime vana silikaadi välja ja säilitasime ainult dolomiidist osa. Liigutada saab monumenti ainult kraanaga või muu tõstukiga. See on kõik hulk tööd, mis läheb kalliks,” kirjeldas Sai.
Saia sõnul on olnud juttu, et monumendi võtab endale kohalik Sõrve sõjaväemuuseum, kuid ka seal pole säilitamiseks ruumi, sest seal on juba hulk teisi ees ja Väike-Linnape monumendi 22-23 euroaluse jagu dolomiiti ja seitsmetonnisest kiviplokist obelisk sinna ära ei mahu.
Saia sõnul poleks mõtet monumendi osi Sõrve ka lihtsalt ladustamiseks vedada.
“Kui keegi seda üles ei pane, siis pole mõtet seda ühest kohast teise sõidutada. Sõrves vajuks ta lõpuks maa alla,” sõnas Sai viidates monumendi suurele massile. Ka Tallinna lähedal asuv Lagedi sõjamuuseum olevat kaalunud mõtet monument sinna viia, kuid asi olevat jäänud katki kalli hinna tõttu.
Saia sõnul oleks monumendi hävitamine muidugi kurb. “See on ju meie suurte meistrite Murdmaa ja Variku teos. Eks muinsuskaitse peab midagi välja mõtlema, aga praegu on küll nii, et keegi seda ei taha,” sõnas Sai.
Saare valla kriisivalmiduse nõunik Gunnar Havi on demonteeritud monumendi saatuse osas veidi optimistlikum, kuigi nentis samuti, et ühtegi otsust pole vastu võetud ja sellega tegelemine on vallale suur rahakulu.
“Siin on olnud eri arvamusi. Killustikuks teda kindlasti ei tee, aga kõik see ju maksab. Kui monument algselt taastada, siis maksaks see kümneid tuhandeid eurosid,” rääkis Havi ja lisas, et näiteks on kaalutud, kas panna välja ehk vaid väärtuslikud plaadid ja obelisk. Kus seda tegema peaks, Havi ei täpsustanud.
Amet: kurb, et Jõgeveste ühishaua monument hävis
Kui Väike-Linnape monument peaks hävinema, oleks see juba teine kunstiväärtuslik mälestussammas, mis peale ühishaua ümbermatmist Eesti kunstiajaloost kaob. Nimelt hävines Jõgevestel 1973. aastal loodud modernistlik monument, mille autoriteks olid samuti Murdmaa ja Varik.
Muinsuskaitse vaates on mälestusmärkide staatus erinev, kuid Kuressaare mälestusmärki see otseselt ei aita.
Muinsuskaitseameti kunstipärandi nõunik Jüri-Martin Lepp rääkis, et kuigi Väike-Linnape ühishaua kaitse lõpetati samuti 2024. aasta määrusega, nagu ka Jõgeveste oma, siis laienes sellele kaitse, mis tulenes selle asukohast Kuressaare linnuse kindlustustel, mis on mälestisena kaitse all. Seega kehtisid sellele endiselt ka muinsuskaitselised nõuded.
“Väike-Linnape ühishaua tähise demonteeris ja teisaldas pädevustunnistusega konservaator. Tähise kõik osad nummerdati ja hoiustati Saaremaal, seega on tulevikus võimalik tähist eksponeerida. Jõgeveste ühishaua tähise puhul ei pidanud kohalik omavalitsus muinsuskaitseametit teavitama, sest ühishaua mälestiseks olemine lõpetati 2024. aastal,” selgitas Lepp erinevusi.
Lepp märkis, et riigikantselei juures töötanud monumentide töörühm, mis pidi välja selgitama, millised tähised vääriks säilitamist, hindas Jõgeveste tähise kõrget kunstiväärtust, mis on oskuslikult ümbritsevasse maastikku sobitatud, ja mille graniitplaadid ja südamik tuleks ümbermatmise korral säilitada.
“Seega on kurb, et tähis ümbermatmiste käigus suuresti hävis. Eesti kunstnike teoste säilimiseks on muinsuskaitseamet alati valmis pakkuma erialast nõu. Keerukamate objektide puhul on vaja tööde käik eelnevalt hoolikalt läbi mõelda, et hoiduda kultuuripärandi kahjustamisest, sest läbimõeldus näitab ühiskonna tugevust,” lisas Lepp.
Eelmise aasta novembris maeti Väike-Linnape ühishauast ümber 199 Saksa okupatsiooni ajal hukatud inimese säilmed. Erinevalt enamikust teistest Eestis ümbermaetud Teise maailmasõja-aegsetest ühishaudadest, kuulusid selle säilmed Eesti inimestele, mitte sõjaväelastele. Tsiviilisikute hukkamised viidi läbi Loode tammikus ja Mändjalas.
Loode tammikus asus ka esimene mälestusmärk, mille nõukogude võim nende mälestuseks püstitas. 1960-ndatel viidi ühishaud üle Kuressaare lossi ravelliinile Väike-Linnapel, kuhu telliti ka modernistlik monument, millel oli lisaks hukkunute nimedele raiutud tekst: “Elavad, pidage meeles!”
Toimetaja: Mari Peegel