Monument on ajaloolise mälu tunnusmärk. See on avaliku ruumi kunstivorm, mille kaudu ilmutab ennast poliitiline pilk – mida kallutatum ja manipuleerivam, seda jõulisem ja häirivam. Sellest sünnib vajadus kõrvaldada kolonialistliku vägivalla, võõra ideoloogia ja valeinfo märgid. Kõrvaldamisakt taotleb vabastavat ja puhastavat mõju, just sellist praktikat on kasutanud tuntud vabastusliikumised, näiteks Black Lives Matter Ameerikas. Eesti nõukogudeaegsed mälestusmärgid, mis alles hiljuti muigama panid, on pärast Ukraina ründamist saanud teise tähenduse. Ajalugu, mis tundus pöördumatu, on osutunud tõrjumatuks.

Objekte hävitada on lihtne. Märksa keerukam on rinda pista mälu ja mälestustega. 

Probleemsed monumendid eeldavad kriitilist ümberkujundamist – mida kõige erksamalt saab teha kunstniku pilk. Loodame kunstnikke ja kuraatoreid kaasates käivitada avatud kahekõne, leida loomingulisi lahendusi ning luua võimalusi uuteks kontseptuaalseteks arendusteks.

Tehumardi mälestusmärgi skulpturaalsus, maastikuarhitektuurne ülesehitus ning meisterlik teostus annavad tunnistust toonaste autorite omapärast, professionaalsusest ja ajastu esteetikast. Tehumardi lahing oli kahtlemata traagiline sündmus. Ajaloolise trauma mälestusmärgina on monumendi säilitamine praegugi põhjendatud. Mil moel suhestuda aga omakorda traumeeriva okupatsiooniaegse retoorikaga, mille tõttu monument praegu häirivana mõjub?

Projekt „Monumendi uued raamid“ (MUR) soovib pakkuda analüüsiva autori tuge kompleksi külastajatele, kohalikule vallavalitsusele ja monumendi autorile. Infovoldik-objekt tutvustab vaatajatele sel kevadel Tehumardi monumendi ideekorjes osalenud kunstnike kohandamisnägemusi.

Autorite ja uurimisrühma jaoks on tähtis külastajate tagasiside. Kuidas oleks kõige parem Tehumardi monumendi tähendust muuta? Milline kunstiline lahendus paistab kõige veenvam? Ootame teie mõtteid näitust saatvasse postkasti.

Kirke Kangro, MUR-i kunstiprojektide kuraator