Gregor Taul

SEMINARIPÄEV: KUIDAS MÄLESTADA TARTU KOONDUSLAAGRIT? Tartu Linnamuuseum25. september 2026 Seminaripäev tõstatab küsimuse, kuidas mälestada tänases Eesti linnaruumis koonduslaagrit ja selle ohvreid. Tartu koonduslaagris hukati Saksa okupatsiooni ajal 3500–4000 inimest. Nende hulgas oli nii Nõukogude võimuga koostööd teinud isikuid kui ka Tartu juudi- ja roma perekondi ning Lätist toodud juudi mehi, naisi ja lapsi. Täna on … Seminaripäev: Kuidas mälestada Tartu koonduslaagrit?

28. august 2026 ERR ajakirjanik Mari Peegel vahendab: Aasta eest Kuressaarest eemaldatud Väike-Linnape fašismiohvrite mälestusmärgi saatus on endiselt ebaselge, sest selle säilitamisest ega uues kohas ülespanemisest pole keegi huvitatud. Nii valla kui ka sõjamuuseumite hinnangul oleks monumendiga tegelemine väga kallis. Kui mullu oktoobris algas Kuressaare lossi lähistel Väike-Linnapel fašismiohvritele 1965. aastal püstitatud monumendi demonteerimine ja … ERR: Kuressaarest teisaldatud monumenti varitseb oht saada pinnasetäiteks

26. augusti Vikerraadio saates Reporteritund oli jutuks nõukogudeaegsete monumentide eemaldamine linnaruumist. Kuula saadet arhiivist: https://vikerraadio.err.ee/1610108927/reporteritund-noukogulik-sumboolika-linnaruumis NSV Liidu riigivapi kujutise eemaldamine Tallinnas Mere kultuurikeskusest ja punasümbolitega laemaali kinni katmine iseseisvuse taastamise 35. aastal tõi taas aruteludesse vajaduse saada avalikus ruumis lahti kõigest, mis meile vene okupatsiooni ja praegust agressioonisõda Ukrainas meelde tuletab. Jätkame arutelu kolmapäevases “Reporteritunnis”, … Monumentidest Reporteritunnis: Nõukogulik sümboolika linnaruumis

Kutsume kõiki laupäeval, 29. augustil, Ida-Virumaale näituse “Väljasõit” finissage’ile. Päev algab kell 13:30 Kohtla-Järve keskväljakul, välinäitusel “Monumendi uued raamid: Minevik kui kunstimaterjal”, mis vaatleb kaasaegse kunsti võimalusi tegeleda Nõukogude pärandi ja sellega seostuvate mälukonfliktidega. Ühtlasi teeme väikese põike samas asuva kaevurite monumendi “Au tööle!” (1967, autorid Olavi Männi ja Udo Ivask) juurde. Keskväljakult suundume Kohtla-Järve külje all asuvale tööstusmaastikule, kus paikneb legendaarne … Väljasõit Ida-Virumaale: näitused, (tööstus)pärand, kontsert

Eesti Kunstiakadeemia dotsent, UNESCO kultuuripärandi uuringute õppetooli koordinaator Riin Alatalu tutvustab Bulgaarias 2026. aasta aprillis Bulgraaias toimunud konverentsi, kus ta kõneles projektist Monumendi Uued Raamid. Buzludzha MUR Keset Bulgaariat, kõrgel mäetipul trooniv UFOt meenutav Buzludzha on oma arhitektuuri, asukoha ja ajaloo poolest ainulaadne totalitaarse ühiskonna sümbol. Eriliseks teeb selle ka tõsiasi, et 1981. aastal avatud … Riin Alatalu: MUR Buzludzha foorumil Bulgaarias

ERR ajakirjanik Mirjam Mäekivi kirjutab 29.07.2026: Tallinn linn alustas kahe kesklinnas asuva mälestusmärgi ümberpaigutamist, mis on seotud reaalkooli juurdeehituse valmimisega. 1790. aasta Tallinna merelahingu mälestusmärk “Ankur ja kahur” viiakse pärast konserveerimist Aegna saarele ning selle senisesse asukohta paigaldatakse praegu Eesti Panga muuseumi kõrval asuv Ernst Peterson-Särgava monument. Tallinna merelahingu mälestusmärk koosneb 1790. aastal Tallinna lahel … ERR vahendab: Tallinn alustas kesklinnas mälestusmärkide ümbertõstmist

23. juuli 2026 Rus.Postimees.ee vahendab: Eesti keeles: Tallinna Tehnikakõrgkooli hoone on osaliselt kaetud tellingutega ning toimub fassaadi teatud detailide mahavõtmine, mille hulgas on ka Nõukogude okupatsiooni perioodi sümboleid.

21. juuli 2026 Delfi vahendab monumentide eemaldamist: Mõned aastad tagasi alustas riik punamonumentide eemaldamisega ning vastav töö käib siiamaani. Eesti sõjamuuseumi sõnul on riigis eemaldamata veel 25 punamonumenti. Mõni nädal tagasi eemaldas sõjamuuseum Tõrva vallas asuva Jõgeveste punamonumendi. Sõjamuuseumist, mis vastutab monumendi teisaldamise eest, öeldi ERR-ile, et praegu käib Jõgeveste punamonumendi säilmete sorteerimine, et hukkunute … Delfi: Eestis on eemaldamata veel 25 punamonumenti. Seadus ei luba neid ilma omaniku loata eemaldada

20. juuli 2026 venekeelne Postimees vahendab: https://rus.postimees.ee/8512137/galereya-v-centre-kultury-mere-zamaskirovali-vsyu-sovetskuyu-simvoliku 1.–14. juulini toimusid Mere kultuurikeskuse (endine Vene Kultuurikeskus) suures saalis siseviimistluse uuendustööd. Remondi käigus eemaldati või kaeti saalis Eesti NSV aegne sümboolika, mis oli aastakümneid olnud osa saali kujundusest.

18. juuli 2026 Delfi vahendab Jõgeveste monumendi eemaldamisele järgnenut. Venemaa välisministeeriumi pressiesindaja Maria Zahharova edastas Eesti asjurile Venemaal protesti, kus heidab ette Valgamaal Jõgevestes asuva punamonumendi teisaldamist. Eesti sõjamuuseumist, mis vastutab monumendi teisaldamise eest, öeldi ERR-ile, et Tõrva vallas asuv Jõgeveste mälestusmärk eemaldati mõni nädal tagasi ja praegu käib säilmete sorteerimine, et hukkunute põrmud ümber matta. Muuseumi … Delfi: Venemaa välisministeerium protestib mõni nädal tagasi teisaldatud Jõgeveste punamonumendi pärast

EKA ja TLÜ ootavad huvilisi ühise õppeaine „Monumentaaljaht“ raames toimuva suvise praktika lõpuüritusele, kus tudengid tutvustavad üle-eestilise monumentaalkunsti inventeerimise tulemusi. Juuli viimasel nädalal tegutsevad tudengid kolmeteistkümnes Eesti maakonnas, dokumenteerides nõukogudeaegset monumentaal-dekoratiivkunsti – mosaiike, seinamaale, sgraffitosid, vitraaže ja muid avalikku ruumi loodud teoseid. Praktikakonverentsil jagatakse välitööde tähelepanekuid, avastusi ja esimesi järeldusi. Lisaks tudengite ettekannetele esinevad ka … EKA ja TLÜ ühise õppeaine „Monumentaaljaht“ raames tutvustatakse üle-eestilise monumentaalkunsti inventeerimise tulemusi

ERR avaldas 6. juulil kirjandusteadlase Maarja Vaino arvamusartikli okupatsioonisümbolite teemal. *** See, mis toimus sõja ajal ja pärast sõda Eestis, on see, mis toimub praegu Ukrainas, kus seesama võõrvõim püüab ennast täpselt sama jõhkralt ja samade vahenditega kehtestada, nagu tehti toona Eestis ja mujal, ütleb Maarja Vaino Vikerraadio päevakommentaaris põhjenduseks, miks ei peaks okupatsioonisümboleid taga … Maarja Vaino ERRis: miks katta kinni okupatsioonisümbolid?

5. juuli 2026 vahendab ERRi ajakirjanik Rene Kundla nõukogudeaegsete monumentide eemaldamise temaatikat. Puuduliku seaduse tõttu on jäänud avalikust ruumist eemaldamata terve hulk punamärke. Osa hoonete haldajaid on otsinud lahendusi sümboolika katmiseks, kuid justiitsministri Liisa Pakosta (Eesti 200) arvates pole see piisav. Seaduse muutmise venimise ühe põhjusena toob ta välja kultuuriministeeriumi vastutöö. President Alar Karis jättis … ERR: Puuduliku seaduse tõttu on avalikust ruumist eemaldamata hulk punamärke

ERRi ajakirjanik Maria-Ann Rohemäe vahendab Mere kultuurikeskuse ja Muinsuskaitseameti vahelist otsust. Mere kultuurikeskuse saali laemaal ja stalinistlik stukkdekoor kaetakse uuendustööde käigus kinni. Samuti võetakse lava kohalt alla sirbi ja vasaraga vapp. Keskuse juhtide sõnul on saal ideoloogiliselt liiga laetud, mistõttu ei soovi paljud maja külastada ega ruume rentida. Muinsuskaitsele leitud lahendus sobis. Järgmise paari nädala … ERR: Muinsuskaitse kiitis heaks Mere kultuurikeskuse laemaali kinnikatmise

ERRi ajakirjanik Mari Peegel vahendab: *** Tallinna linna sihtasutus Tallinna Kultuurikatel katab kangaga kinni Mere kultuurikeskuse saali laemaali ja stalinistlikku stukkdekoori. Keskuse haldaja kinnitusel on saal ideoloogiliselt laetud, mis on takistanud ruumide väljarentimist. Muinsuskaitsele leitud tagasipööratav lahendus sobis. Mere kultuurikeskust haldava linnaasutuse Tallinna Kultuurikatel esindaja Kaisa-Liis Kalda sõnul saadi muinsuskaitse luba tööde tegemiseks tänavu mais. … ERR: Tallinna Mere kultuurikeskuse haldaja katab kinni stalinistliku laemaali

28.-30. mail 2026 toimus Ameerika Ühendriikides Champaign-Urbana linnas Illinoisi ülikooli linnakus Balti uuringute konverents AABS teemal “Diasporas: Building Bridges Across Nations”. Konverentsi viimasel päeval esinesid ühise paneelettekandega ka projekti Monumendi uued raamid liikmed Linda Kaljundi, Kirke Kangro ja Gregor Taul. Vestlusringi pealkirjaks oli “Art in Action – Baltic Monument Wars and Contemporary Artistic Interventions” Vestlusringi … Projekti “Monumendi uued raamid” vestlusring Balti uuringute konverentsil Ameerika Ühendriikides

12. mai 2026 Vikerraadio vestlussaates “Teise mätta otsast” arutlesid semiootik Lona Päll ja geograaf Taavi Pae maamärkide ajas muutuvate tähenduste üle. *** Inimestele igapäevaselt olulised maamärgid ja riikliku tähtsusega objektid põrkuvad linnaruumi planeerimisel sageli. Ühtlasi muutub maamärkide tähendus ajas pidevalt, arutlesid semiootik Lona Päll ja geograaf Taavi Pae Vikerraadio saates “Teise mätta otsast”. Eesti ühiskonna … “Teise mätta otsast”: küps ühiskond oskab maamärgikonflikte lahendada

Monumentaalkunsti ja pärandi uurija Anu Soojärv arvamusavaldus Linnahalli teemal 01.04.2026 kultuur.err-is: Tallinna linnahalli saatuse üle peetav arutelu näitab keerulise pärandi paradoksi: hoones põimuvad nõukogude ideoloogiline taust ja tänapäevane ruumikogemus, mistõttu puudub lihtne lahendus selle tulevikule, kirjutab Anu Soojärv. Linnahalli sinusoide poleemika on niisiis jälle haripunktis. Jätkuvalt on laias laastus kaks leeri: need, kes arvavad, et … Anu Soojärv kultuur.err-is: Linnahalli probleem seisneb ruumikogemuste kokkupõrkes

Err vahendab 26.03.2026: Tallinna linnahallis asuv Enn Põldroosi hiiglaslik gobelään on väga tolmune ja õmblustest lõdvenenud ning võib rõskes ja jahedas saalis hallitama minna. Nüüd hakkavad konservaatorid teost restaureerima ning loodavad eeltööd suveks tehtud saada ja kohapeal tegutsema asuda. Tallinna linnahalli tulevik on taas päevakorda kerkinud, kuid maja säilitamise kõrval on teine küsimus, mis saab … Linnahallis asuv Enn Põldroosi hiigelgobelään läheb restaureerimisele

Enn Põldroosi pannoo „Elurõõm“ valmis 1961. aastal toonase Tallinna 46. Keskkooli uue hoone fuajee seinale. Kunstnik kasutas pannoo loomisel autoritehnikat: ta segas kokku dammarivaigu, mesilasvaha ja liiva ning modelleeris sellest figuurid ja muu teosel kujutatu. Käepärastest vahenditest valminud teos ammutas idee tolle ajastu noorteliikumise vabaduspüüdlustest suletud ühiskonnas. Pannoo taastati 2024. aasta sügisel – 2025. aasta talvel … Pelgulinna Gümnaasiumis taasavati Enn Põldroosi seinapannoo “Elurõõm”

10. detsembril 2026 toimub Vilniuses sealse Disainifondi initsieeritud mini-sümpoosion nõukogudeaegse avaliku ruumi kunsti säilitamise teema ümber. Kõnelevad klaasikunstnik ja Vilniuse Kunstiakadeemia dotsent Žydrūnas Mirinavičius ning projekti Monumendi Uued Raamid kaastöötaja Gregor Taul. Sündmus Facebookis: https://www.facebook.com/events/4135471220041635/ *** 14:00 Dr. Gregor Taul (EKA – Eesti Kunstiakadeemia) loeng „Rikutud interjöörid? Nõukogudeaegsete monumentaalmaalide järelelu“14:45 Žydrūnas Mirinavičiuse ettekanne Leedu 1960. … Sümpoosion “Eksperimentaalne säilitamine” Vilniuses

8.12, kell 17.00 toimub näituse “Kalevipoja kiljatus. Ühe monumendi unenägu” vestlusring, kus osalevad Linda Kaljundi, Taavi Hallimäe, Hasso Krull, Maarja Kangro ja Gregor Taul. Vestluse juhatab sisse Kirke Kangro. Läbi Kalevipoja kuju mõtiskletakse vajadusest rahvusliku vastupidavuse ja identiteedi sümboli järele.Kalevipojast on loodud skulptuure, kasutatud kaubamärgi ja metafoorina, kuid kui palju tuntakse Kreutzwaldi eepost? James Joyce’i … Vestlusring näitusel “Kalevipoja kiljatus. Ühe monumendi unenägu”

Neljapäeval, 20. novembril kell 18 avaneb Draakoni galeriis Kirke Kangro isiknäitus „Kalevipoja kiljatus. Ühe monumendi unenägu“. Näitus jääb avatuks 14. detsembrini. Kalevipoeg on eepiline kangelane, kes hukkub iseenda mõõga läbi. Mõõk lõikab Kalevipojal jalad alt, kui ta sammub läbi Kääpa jõe. Kreutzwaldi sõnul tõusis Kalevipoja valus kiljatus taevani, paisudes pilvedesse – ja seda appihüüdu olevat kuulda tänapäevani. … Kirke Kangro näitus Draakoni galeriis taaselustab Kalevipoja

14.11.2025 ERR vahendab Elmar Kitse pannoo eksponeerimist ERMi ruumides: Alates 14. novembrist on Eesti Rahva Muuseumi B-poole kohvikus taas avalikkusele näha Elmar Kitse 1965. aastal loodud suur sgrafiitopannoo, mis valmis omal ajal Tartu restorani Tarvas interjööri jaoks. 1965. aastal valminud pannoo oli üks esimesi suuremahulisi modernistlikke teoseid sõjajärgses Eesti avalikus ruumis. Ajaleht Edasi kirjeldas toonases … ERM-is avati restoranist Tarvas erilahendusega päästetud Elmar Kitse pannoo

Tartu Ülikooli Televisiooni (UTTV) koduleheküljelt on võimalik järele vaadata 10. oktoobril 2025 toimunud sümpoosioni ettekandeid: https://www.uttv.ee/embed?id=38418 Tartu Ülikooli muuseumi näitus „Nähtamatu Tartu. 800 aastat linna algusest“ on tõstnud taas esile vahepeal unustusse vajunud loo Meelisest ja Vjatškost Enn Kippeli raamatus „Meelis“ (1941). Nüüdseks on kunagine populaarne noorsoojutustus taandumas koolilaste kohustusliku ja soovitusliku kirjanduse nimekirjadest. Skulptor … Sümpoosioni “Meelis ja Vjatško: müüdi anatoomia” videosalvestus UTTVs

2025. aasta augustis demonteeriti Põlva külje all asuva Peri külakeskuse (endine E. Vilde nimelise kolhoosi kontor-klubi) seinalt Andrus Kasemaa (1941–2016) secco-tehnikas pannoo “Mahtra sõda” (1984). Mastaapse teose eemaldamine oli vältimatu: amortiseerunud hoone on lammutamisele määratud ning avariilises seisus seinamaal oli hävimas. Tänaseks on ligi 60 m² suurune pannoo Eesti Kunstiakadeemia ja Kõrgema Kunstikooli Pallas tudengite ning õppejõudude toel … Andrus Kasemaa seinamaal “Mahtra sõda” – uus elu fragmentidena. Näitus ja seminar Peri külakeskuses

10. oktoobril 2025 toimub Tartu Ülikooli muuseumis sümpoosion „Meelis ja Vjatško: müüdi anatoomia“, mis mõtestab selle ideoloogilise monumendi vastuolulist lugu. Tartu Ülikooli muuseumi näitus „Nähtamatu Tartu. 800 aastat linna algusest“ on tõstnud taas esile vahepeal unustusse vajunud loo Meelisest ja Vjatškost Enn Kippeli raamatus „Meelis“ (1941). Nüüdseks on kunagine populaarne noorsoojutustus taandumas koolilaste kohustusliku ja … Sümpoosion “Meelis ja Vjatško: müüdi anatoomia”

Eesti sojamuuseum esitles 25. aprillil avalikku kaardiandmebaasi, kuhu on kantud kõik teadaolevad nõukogudeaegsed sõjamonumendid ja -hauad aastatest 1944–1991. Refereeritud muuseumi koduleheküljelt: Andmebaas põhineb 2022. aastal Riigikantselei juures tegutsenud Nõukogude okupatsioonivõimu mälestusmärkide kaardistamise töörühma koostatud materjalil ja sinna on kantud 366 Eesti territooriumil asunud või asuva Nõukogude sõjamonumendi andmed. Andmebaasi iga monumendi kirjes on märgitud, kas see … Eesti sõjamuuseum koondas nõukogudeaegsed sõjamonumendid avalikku andmebaasi

21. aprill 2025 ERR vahendab Vene Kultuurikeskuselt nõukogude vapi eemaldamist: Tallinna linn alustas esmaspäeval Mere puiesteel asuva Vene Kultuurikeskuse fassaadilt nõukogude ehisvapi eemaldamist. Tööde aluseks on koalitsioonilepe ning hinnang, et vapp pole ehitustehniliselt ohutu. Okupatsioonisümbolite eemaldamise linnale kuuluvalt kinnisvaralt leppis linnavalitsus kokku aasta tagasi koalitsioonilepingus. Vapi eemaldamist Mere pst 5 hoone fassaadilt toetab ka konstruktsioonilise … Tallinna Vene Kultuurikeskuse fassaadilt kaob nõukogude vapp – ERR

Liis Koppeli artikkel Saarte Hääles 2. mail 2025 Kes minevikku ei mäleta, see elab tulevikuta  “Nende ridadega Juhan Liivilt võiks iseloomustada sündmusi Tehumardil, mis rullusid lahti sel nädalavahetusel. Tehumardi monument sattus taas vandalismi ohvriks, kui mõõga käepidemele kirjutati read, mis ärgitavad sambaid maha võtma ja punapropagandat “hammaste sisselöömise näol” eemaldama. Ühes skulptuuri-tippteoses ja kunstimälestises nähakse … Muinsuskaitseameti Saaremaa nõunik Liis Koppel Tehumardi monumendist Saarte Hääles

30. märtsi Delfi jagas fotosid vandaalitsemisest Tehumardi monumendi kallal: FOTOD | „Võtame maha!“ „Lööme välja nende hambad!“ Tehumardi monumendile kirjutati vihane üleskutse Ellen Jõgi Reporter Saaremaa vald otsib jätkuvalt lahendust, kuidas Tehumardi punamonument kaasajastada. Neljapäeval pihustati punase graffitiga Saaremaal Tehumardi monumendile luuleread: “Üleskutse, Saaremaa! Võtame patrioodid maha punasambad! Lööme välja nende hambad!”. Teisele küljele oli … Delfi vahendab Tehumardi monumendi sodimist

27. märtsil 2025 vahendab ERR Tehumardiga seonduvalt Saaremaa valla, Muinsuskaitseameti ja projekti Monumendi Uued Raamid koostööd: “Tehumardi monumendi punasümboolika eelmisel reedel kinni katnud ja mälestusvälja kaasajastada kavatsev Saaremaa vallavalitsus vajab riigilt 5000 eurot lisaraha. Vald soovib edasi minna kunstnike välja pakutud projektiga Tehumardi mõõga ümbermõtestamiseks. Saaremaa vallavanem Mikk Tuisk küsis raha muinsuskaitseametilt ja kultuuriministeeriumilt. Kirjas … Saaremaa vallavalitsus küsib Tehumardi monumendile riigilt raha – ERR

21. märtsil vahendab ERR uudiseid Saaremaalt seoses Tehumardi monumendiga: Saaremaa vald kattis reede hommikul Tehumardi mälestussamba propagandatekstid ja punasümboolika enne turismihooaja algust omaalgatuslikult plaatidega kinni. Muinsuskaitseamet kinnitas, et nad olid teadlikult valla soovist seda teha, aga taunisid, et Saaremaa vald ei kooskõlastanud ametiga tegevusi Tehumardil. “Täna me katame ajutiselt ära, suhteliselt vähe monumenti kahjustavalt, aga … Saaremaa vald kattis Tehumardi samba punasümboolika plaatidega – ERR

ERR (13. märts 2025) jätkab Tehumardi monumendi kajastamist: Pärast eelmisel aastal toimunud Tehumardi sõjahaudade ümbermatmist tahtis Saaremaa vald Tehumardi mõõgalt likvideerida ka propagandistlikud sümbolid ja tekstid. Monumendil olevad tekstid on aga tänaseni alles, sest muinsuskaitseamet ja Eesti Kunstiakadeemia soovisid monumenti kunstiliselt ümber mõtestada. Tehumardil oli kuni eelmise suveni punaväelaste propagandistlikult kujundatud matmispaik, mis sai eelmisel … Saaremaa vald ei saa Tehumardi monumendilt punasümboolikat eemaldada – ERR

Kesk-Euroopa Ülikooli kirjastus publitseeris hiljuti ajaloolaste Mischa Gabowitschi ja Mykola Homanyuki raamatu sõjamonumentidest Venemaa okupeeritud Ukraina aladel. Mainzis asuva Johannes Gutenbergi Ülikooli professor Mischa Gabowitsch esitles raamatu tööversiooni 2023. aasta suvel Tallinna Ülikoolis toimunud suvekoolis „Euraasia lahtiharutamine“. Selle teemaline essee avaldati ka 2023. aasta Vikerkaares: https://www.vikerkaar.ee/archives/30160 Raamatu “Monuments and Territory. War Memorials in Russian-Occupied Ukraine” … Ilmus vaba juurdepääsuga raamat sõjamonumentidest Venemaa poolt okupeeritud Ukraina aladel

Pavel Petrov, Helsingi Ülikooli Ajaloo ja Ida-Euroopa uuringute magistrant, kirjutas selle teksti projekti „Monumendi uued raamid“ praktika raames (juuli-september 2024). Lisaks selle ja teiste tekstide avaldamisele meie blogis on Pavel abiks Narva kunstiresidentuuris toimuva rahvusvahelises töötoa korraldamisel. 1979. aastal sai Kotka linnast teine Soome omavalitsus, kuhu püstitati Lenini kuju. Nagu kaks aastat varem Turu linnas, … Lenini monumendi ebaõnnestunud ümbermõtestamine Kotka linnas

Venemaa täiemahuline sissetung Ukrainasse on tekitanud poleemikat ja konflikte endises idablokis asuvate vene ja nõukogude monumentide üle ning elavdanud laiemaid arutelusid dissonantse pärandi teemadel. See on loonud uue raamistiku nii monumentide kui ka nende eemaldamise ja ümbermõtestamise praktikate võrdlemiseks maailma eri paigus ja erinevates ajaloolistes kontekstides. 31.08 – 05.09.2024 toimus Narvas rahvusvaheline töötuba, mis keskendus … Rahvusvahelise töötoa “How to Reframe Monuments: Case Studies for Thinking Through Dissonant Heritage” tulemuste esitlus 6. septembril EKAs ja EKA TV-s

Ilmunud on ajakirja kunsttexte.de erinumber War on Monuments: Documenting the Debates over Russian and Soviet Heritage in Eastern and Central Europe (Sõda mälestusmärkide vastu. Dokumenteerides vene ja nõukogude pärandi debatte Ida- ja Kesk-Euroopas), mille toimetas EKA Kunstiteaduse ja visuaalkultuuri instituudi vanemteadur ning doktorikooli dotsent Kristina Jõekalda. Erinumbri lühitutvustus ja artiklite ülevaade inglise keeles: Editorial: Historiography of Now: … Ilmus ajakirja Kunsttexte.de monumendisõdade erinumber

Asukoht:Narva Art Residency (NART) Algus k.p.:31.08.2024 Algusaeg:10:00 Lõpp k.p.:06.09.2024 Venemaa täiemahuline sissetung Ukrainasse on tekitanud poleemikat ja konflikte endises idablokis asuvate vene ja nõukogude monumentide üle ning elavdanud laiemaid arutelusid dissonantse pärandi teemadel. See on loonud uue raamistiku nii monumentide kui ka nende eemaldamise ja ümbermõtestamise praktikate võrdlemiseks maailma eri paigus ja erinevates ajaloolistes kontekstides. … Rahvusvaheline töötuba “How to reframe monuments: case studies for thinking through dissonant heritage”

Antanas Kmieliauskas, Lootus, 1982. Fresko. Apteek Vilties (Lootus) Kaunases. Gregor Tauli foto, 2020. 1. juulil kaitseb Eesti Kunstiakadeemia kunstiteaduse ja visuaalkultuuri uuringute eriala ekstern Gregor Taul doktoritööd „Sekeldused monumentaalsusega. Monumentaal-dekoratiivkunst hilisnõukogude Eestis, Lätis ja Leedus“ („Monumentality Trouble. Monumental-Decorative Art in Late Soviet Estonia, Latvia and Lithuania“). Avalik kaitsmine toimub algusega kell 11.00 EKAs, Põhja pst … Gregor Tauli doktoritöö kaitsmine

1980. ja 1990. aastaid iseloomustasid sündmused kogu maailmas, mis muutsid radikaalselt poliitilist korda, inimeste uskumusi ja hoiakuid ning kogu kultuurilist ja intellektuaalset orientatsiooni suures osas maailmas. Berliini müüri langemine, Nõukogude Liidu kokkuvarisemine ja külma sõja lõpp paistavad kõige olulisemate muutustena silma, mille varjus jätavad Euroopa kommentaatorid sageli tähelepanuta sündmused Jugoslaavias ja olulised muutused mujal. Neid … Kultuurilised heteroloogiad ja demokraatia II. Üleminekud ja siirded sotsialismijärgsetes kultuurides 1980.-tel ja 1990.-tel

Õpetan kunstiakadeemias tudengitele kursust „Kunst ja avalik ruum“, mis ühelt poolt käsitleb linnaruumis esinevaid monumente, sekkumisi ja tänavakunsti, teisalt vaatleb laiemalt kunstnike ja kunstiteoste positsiooni ühiskonnas. Selle kursuse raames panen tudengid ka väitlema, valides teemadeks nii aktuaalseid teemasid (näiteks Narva tank-monumendi eemaldamine), teoreetilisi küsimusi (näiteks tänavakunsti legaliseerimise problemaatika) kui kunstiajaloolisi juhtumiuuringuid (näiteks holokaustile pühendatud mälestusmärgid). … Monumentaalsed vaidlused

4. märtsil 2024 toimus Eesti Kunstiakadeemias (EKA) iga-aastane sündmus nimega PhD Vitamin. Tegemist on konverentsi ja kohtumistega, kuhu kogunevad kunstnikud ja disainerid, kellel on huvi doktoriõpingute vastu. EKAs toimub doktoriõpe neljal erialal:  kunstiteadus ja visuaalkultuuri uuringud, muinsuskaitse ja konserveerimine, arhitektuur ja linnaplaneerimine ning kunst ja disain. Kunsti doktoriõpe on kogu maailmas suhteliselt uus asi, sest … Monumentaalne vitamiin

4. ja 5. märtsil toimub Eesti Kunstiakadeemias taaskord loomeuurimust käsitlev konverents PhD Vitamin. PhD Vitamin toetab ja inspireerib uurimusliku lähenemisega kunstnikke, kes tahaksid astuda doktoriõppesse. Tutvustatakse loomeuurimuse käiku ja jagatakse näpunäiteid, kuidas kavandada doktoritöö projekti. Programm koosneb avalikest loengutest ning individuaalsetest konsultatsioonidest. Erinevad kunstnikud ja eksperdid räägivad oma lähenemisest loovuurimusele ja annavad soovijatele ka isiklikult … PhD Vitamin 2024

2024. aastal sai alguse kolmeaastane teadusprojekt „Monumendi uued raamid“, mille eesmärgiks on luua uusi lahendusi monumentide ja muu dissonantse pärandi ümbermõtestamiseks. Valdkondadeülene projekt sai rahastuse Kultuuriministeeriumi uuest teadus- ja arendustegevuse programmist. Projekti veab eest Eesti Kunstiakadeemia koostöös Tallinna Ülikooliga, oluliseks koostööpartneriteks on mitmed mäluasutused eesotsas Muinsuskaitseameti ja Eesti Ajaloomuuseumiga. Projekt on alguse saanud veendumusest, et keerulise … Teadusprojekt loob uusi lahendusi monumentide ümbermõtestamiseks