Gregor Taul

Näitus „Pilt on illustratiivne“ EKA Galeriis 21.02.–22.03.2026

|

„Pilt on illustratiivne. Sekkumised Tallinna vana lennujaamaterminali monumentaalmaalidesse“EKA Galeriis 21.02.–22.03.2026Avatud T–L 12–18 P 12–16, sissepääs tasuta (NB! 24.02. on EKA Galerii suletud!)Avamine: R 20.02. kell 13.00Kuraatorituur: N 26.02. kell 15.30 Mida teha totalitaarsete režiimide pärandiga? Kas sellesse peaks sekkuma? Ja kui peaks, siis mis juhul – ning kuidas? Näitus on alguse saanud praktilisest vajadusest suhestuda … Näitus „Pilt on illustratiivne“ EKA Galeriis 21.02.–22.03.2026

Pelgulinna Gümnaasiumis taasavati Enn Põldroosi seinapannoo “Elurõõm”

|

Enn Põldroosi pannoo „Elurõõm“ valmis 1961. aastal toonase Tallinna 46. Keskkooli uue hoone fuajee seinale. Kunstnik kasutas pannoo loomisel autoritehnikat: ta segas kokku dammarivaigu, mesilasvaha ja liiva ning modelleeris sellest figuurid ja muu teosel kujutatu. Käepärastest vahenditest valminud teos ammutas idee tolle ajastu noorteliikumise vabaduspüüdlustest suletud ühiskonnas. Pannoo taastati 2024. aasta sügisel – 2025. aasta talvel … Pelgulinna Gümnaasiumis taasavati Enn Põldroosi seinapannoo “Elurõõm”

Sümpoosion “Eksperimentaalne säilitamine” Vilniuses

|

10. detsembril 2026 toimub Vilniuses sealse Disainifondi initsieeritud mini-sümpoosion nõukogudeaegse avaliku ruumi kunsti säilitamise teema ümber. Kõnelevad klaasikunstnik ja Vilniuse Kunstiakadeemia dotsent Žydrūnas Mirinavičius ning projekti Monumendi Uued Raamid kaastöötaja Gregor Taul. Sündmus Facebookis: https://www.facebook.com/events/4135471220041635/ *** 14:00 Dr. Gregor Taul (EKA – Eesti Kunstiakadeemia) loeng „Rikutud interjöörid? Nõukogudeaegsete monumentaalmaalide järelelu“14:45 Žydrūnas Mirinavičiuse ettekanne Leedu 1960. … Sümpoosion “Eksperimentaalne säilitamine” Vilniuses

ERRis intervjuu Kirke Kangroga

|

7. detsember 2025 ERRi kultuuriportaalis Karmen Rebase intervjuu Kirke Kangroga. Kultuuriportaali intervjuusari “ID” võtab igal pühapäeval fookusesse ühe huvitava kultuuritegelase ja vaatab koos temaga Eesti kultuurimaastikku. *** Kirke Kangro: ajaloolise ebaõigluse tähis tuleb avalikust ruumist välja tõrjuda Kunstnik ja Eesti Kunstiakadeemia vabade kunstide teaduskonna dekaan Kirke Kangro sõnas intervjuusarjas “ID”, et kuigi nõukogudeaegne sümboolika ei … ERRis intervjuu Kirke Kangroga

Vestlusring näitusel “Kalevipoja kiljatus. Ühe monumendi unenägu”

|

8.12, kell 17.00 toimub näituse “Kalevipoja kiljatus. Ühe monumendi unenägu” vestlusring, kus osalevad Linda Kaljundi, Taavi Hallimäe, Hasso Krull, Maarja Kangro ja Gregor Taul. Vestluse juhatab sisse Kirke Kangro. Läbi Kalevipoja kuju mõtiskletakse vajadusest rahvusliku vastupidavuse ja identiteedi sümboli järele.Kalevipojast on loodud skulptuure, kasutatud kaubamärgi ja metafoorina, kuid kui palju tuntakse Kreutzwaldi eepost? James Joyce’i … Vestlusring näitusel “Kalevipoja kiljatus. Ühe monumendi unenägu”

EKA fuajee lühinäitus “Monument ja muinasjutt”

|

1.-15. detsembrini on EKA fuajees (Põhja pst 7) avatud lähinäitus Monumendi uued raamid: Monument ja muinasjutt. Alapealkirja „Monument ja muinasjutt“ all loodud kuus virtuaalteost suhestuvad Olavi Männi skulptuurigrupiga „Vjatško ja Meelis Tartu kaitsel“, mis on valminud 1950. aastal ja püstitatud 1980. aastal Kassitoomele.  Olav Männi skulptuur kujutab kahte tegelast Enn Kippeli ajaloolisest noorsoojutustusest „Meelis“ (1941) … EKA fuajee lühinäitus “Monument ja muinasjutt”

Näitus „Monumendi uued raamid“ EKA Väligaleriis

|

„Monumendi uued raamid“EKA Väligaleriis 1.12.2025–15.02.2026Avatud ööpäevaringselt, tasuta Mineviku kui kunstimaterjal Elame ajal, mil monumentidest ei saa mööda vaadata. Kogu maailmas vaieldakse nende tähenduse üle, nagu ka selle üle, kas ja kuidas vastuolulisi mälestusmärke avalikus ruumis näidata. Venemaa brutaalne sõda Ukrainas on toonud monumendikonfliktide ühe keskme Ida-Euroopasse. Eestis on praeguseks suur osa nõukogudeaegseid monumente, eriti II … Näitus „Monumendi uued raamid“ EKA Väligaleriis

Teaduskohvik “Kaasaegne kunst ja keeruline pärand: Kuidas töötada dissonantsidega?” ja näituse “Minevik kui kunstimaterjal” avamine 2. detsembril

|

Teisipäeval, 2. detsembril toimub Eesti Kunstiakadeemias kahe näituse avamine ja aruteluõhtu, mille keskmes on kaasaegse kunsti võime keerulise ajaloo ja pärandi ümbermõtestamisel. Kell 17 avatakse EKA väligaleriis näitus “Monumendi uued raamid: Minevik kui kunstimaterjal” (02.12.2025–25.01.2026), mis tutvustab kunstnike ettepanekuid kolme hävimisohtu sattunud monumentaalkunstiteose säilitamise ja ümber-raamistamise osas. Sellele järgneb Kirke Kangro ja Ülo Pikkovi juhitud … Teaduskohvik “Kaasaegne kunst ja keeruline pärand: Kuidas töötada dissonantsidega?” ja näituse “Minevik kui kunstimaterjal” avamine 2. detsembril

Kirke Kangro näitus Draakoni galeriis taaselustab Kalevipoja

|

Neljapäeval, 20. novembril kell 18 avaneb Draakoni galeriis Kirke Kangro isiknäitus „Kalevipoja kiljatus. Ühe monumendi unenägu“. Näitus jääb avatuks 14. detsembrini. Kalevipoeg on eepiline kangelane, kes hukkub iseenda mõõga läbi. Mõõk lõikab Kalevipojal jalad alt, kui ta sammub läbi Kääpa jõe. Kreutzwaldi sõnul tõusis Kalevipoja valus kiljatus taevani, paisudes pilvedesse – ja seda appihüüdu olevat kuulda tänapäevani. … Kirke Kangro näitus Draakoni galeriis taaselustab Kalevipoja

ERM-is avati restoranist Tarvas erilahendusega päästetud Elmar Kitse pannoo

|

14.11.2025 ERR vahendab Elmar Kitse pannoo eksponeerimist ERMi ruumides: Alates 14. novembrist on Eesti Rahva Muuseumi B-poole kohvikus taas avalikkusele näha Elmar Kitse 1965. aastal loodud suur sgrafiitopannoo, mis valmis omal ajal Tartu restorani Tarvas interjööri jaoks. 1965. aastal valminud pannoo oli üks esimesi suuremahulisi modernistlikke teoseid sõjajärgses Eesti avalikus ruumis. Ajaleht Edasi kirjeldas toonases … ERM-is avati restoranist Tarvas erilahendusega päästetud Elmar Kitse pannoo

ERR: Tehumardi monumendist sai Eesti esimene ümbermõtestatud monumentaalmälestis

|

ERR vahendab 14.11.2025 Tehumardi propagandamonumendist on saanud Eesti esimene kunstiliselt ümbermõtestatud monumentaalmälestis. 1966. aastal püstitatud mõõgakujuliselt sambalt on eemaldatud viisnurga sümbol ning punaarmeed ülistav tekst asendati tähestikuga. Kolm aastat on käinud erinevad vaidlused ja arutelud 1944. aasta Tehumardi lahingupaigas Punaarmeele püstitatud 21-meetrise betoonist mõõgakujulise samba tuleviku üle. Ja nüüdseks on kolme osapoole, Saaremaa valla, muinsuskaitseameti … ERR: Tehumardi monumendist sai Eesti esimene ümbermõtestatud monumentaalmälestis

ERR: Peris avati pop-up näitus Kasemaa seinamaali fragmentidest

|

Aktuaalne Kaamera vahendab Kasemaa seinamaali pop-up näituse avamist. 12.11.2025 ERR Eesti Kunstiakadeemia ja Pallase kunstitudengid päästsid suvelõpul Põlvamaal Peri külakeskuses asuvat Andrus Kasemaa loodud seinamaali “Mahtra sõda” ja nüüd on see külakeskuses ülesseatud pop–up näitusena. Teose kaugem tulevik jääb ebaselgeks. 37 EKA tudengite poolt säilitatud fragmenti Andrus Kasemaa 60-ruutmeetri suurusest seinamaalilt “Mahtra Sõda” on otseselt inspireeritud Eduard … ERR: Peris avati pop-up näitus Kasemaa seinamaali fragmentidest

ERR Raadiouudised: Kunstitudengid päästsid Kasemaa seinamaali Peri külakeskuses

|

12. novembri ERR Raadiouudised vahendavad Andrus Kasemaa seinamaali päästmist: Eesti Kunstiakadeemia ja Pallase kunstitudengid päästsid Põlvamaal Peri külakeskuses asuva Andrus Kasemaa seinamaali „Mahtra sõda”. Teos oli ajahambast puretud endise klubihoone seinal hävinemise ohus. Kogu teos õnnestus seinalt kätte saada ja nüüd on see külakeskuses ülesseatud pop-up näitusena. Mirjam Mõttus 12.11.2025 ERR Raadiouudised

Tehumardi monumendi uued raamid: avamine 14. novembril

|

Reedel, 14. novembril algusega kell 13.00 oodatakse huvilisi Tehumardile, kus esitletakse Tehumardi mälestussamba ümbermõtestamist. Tegemist on Eesti esimese uudselt raamistatud nõukogudeaegse mälestusmärgiga. Kunstiline ja ruumiline lahendus on valminud koostöös Eesti Kunstiakadeemia, Tallinna Ülikooli ja Muinsuskaitseametiga. 1967. aastal avatud monument (autorid Riho Kuld, Matti Varik, Allan Murdmaa) ja seda ümbritsev ala on saanud uue tähenduse – eelmisel suvel toimusid sõdurite säilmete … Tehumardi monumendi uued raamid: avamine 14. novembril

Sümpoosioni “Meelis ja Vjatško: müüdi anatoomia” videosalvestus UTTVs

|

Tartu Ülikooli Televisiooni (UTTV) koduleheküljelt on võimalik järele vaadata 10. oktoobril 2025 toimunud sümpoosioni ettekandeid: https://www.uttv.ee/embed?id=38418 Tartu Ülikooli muuseumi näitus „Nähtamatu Tartu. 800 aastat linna algusest“ on tõstnud taas esile vahepeal unustusse vajunud loo Meelisest ja Vjatškost Enn Kippeli raamatus „Meelis“ (1941). Nüüdseks on kunagine populaarne noorsoojutustus taandumas koolilaste kohustusliku ja soovitusliku kirjanduse nimekirjadest. Skulptor … Sümpoosioni “Meelis ja Vjatško: müüdi anatoomia” videosalvestus UTTVs

Sigrid Viir. Ettepanekud Viktor Karruse maali “Moskva vaade” ümbermõtestamiseks

|

Pakun lahendusena välja mõned visuaalsed ülekirjutamisvõtted, mis lasevad konkreetsesse interjööri loodud originaalkunstiteosel omal kohal edasi eksisteerida ja samas tänasesse päeva sisuliselt sobituda. Kõigi pakutud ülekirjutamisvõtete visuaalne kujutis on sarnane, tulenedes maalil oleva agressorriigi võimusümboolika eemaldamise ja kujutatud koha anonüümseks muutmise soovist. Visuaalseid ülekirjutamis võtteid on mitu, sest tehnilisi ja rahalisi võimalusi polnud lähteülesandes täpsustatud. Visandid … Sigrid Viir. Ettepanekud Viktor Karruse maali “Moskva vaade” ümbermõtestamiseks

Sigrid Viir. Ettepanek Richard Sagritsa maali “Vana Tallinn” ümbermõtestamiseks

|

1. Pika Hermanni tornis olev punalipp tuleks üle maalida sini-must-valgeks, otse lõuendile. 2. Pika Hermanni tornis oleva punalipu ette riputada teos “Ootesaali improvisatsioon”, mis kujutab endast mustvalget pilve fotot. “Ootesaali improvisatsioon” on minu Artishoki Biennaali jaoks loodud teos (2016), mis originaalis tegeles igavuses peituva potentsiaaliga. Antud teos sobitub minu arvates ka teose nime poolest sest … Sigrid Viir. Ettepanek Richard Sagritsa maali “Vana Tallinn” ümbermõtestamiseks

Jevgeni Zolotko “Invasiivne”. Talinna lennujaama vana terminali maalide ümberraamimine

|

Talinna Lennujaama Vana Terminali maalid (1955; autorid R.Sagrits ja V. Karrus) maalidelt inimfiguuride füüsiline eemaldamine väljalõikamise tehnikas. Lahenduse põhjendus: Ajaloosubjektide ehk inimfiguuride eemaldamine maalidelt tühistab semantiliselt nn. ajalooliste objektide (nt. lipud, võimusümbolid, arhitektuur, keskkond jms) tähenduse ja aktuaalsuse. Võttes ära võimumärkide metafüüsilise jõupositsiooni väljalõigete ehk inimkujundi tähistava puuduoleku läbi, jõuame paradoksaalsel kombel nn semantilise tühja … Jevgeni Zolotko “Invasiivne”. Talinna lennujaama vana terminali maalide ümberraamimine

Kati Saarits “Paik”. Ideekavand Tallinna vana lennujaama hoone monumentaalmaalidele

|

Kavandi idee käsitleb maalide kihilisust ja ajalisust, kasutades lapitehnika motiivil tikitud sekkumisi kui sümboolseid viise teoste ajaloolise konteksti ümbermõtestamiseks. Sekkumised materjalis on teostatud must-valges koloriidis niitidega tikitud tekstiilidest, luues teadliku kontrasti värvilise maalipinna vahel ning viidates esteetiliselt arhiivifoto kujundile. R. Sagritsa punalipuga maalil lisandub maalipinnale väike õmmeldud paik, mis mõjub kui parandus või lappimine – … Kati Saarits “Paik”. Ideekavand Tallinna vana lennujaama hoone monumentaalmaalidele

Hanna Piksarv. Ettepanek Viktor Karuuse maali “Moskva vaade” ümbermõtestamiseks

|

Mattklaasist pilved ja lehtmetallist helklev võsa jäävad Viktor Karruse “Moskva vaatele” ette. Need ei muuda ega kata maali, kuid sõltuvalt vaataja ruumis viibimise kohast varjavad vaadet ja vähendavad nähtavust. Samuti nagu õhus või maa peal liigeldes mõjutavad pilved ja pealekasvav võsa seda, kui tähelepanelikult me ümbritsevasse suhtuma peame.

Anna Škodenko. Ettepanek Viktor Karruse maali “Moskva vaade” ümbermõtestamiseks

|

Sooviksin teha sellele maalile uue füüsilise raami, millel on vertikaalsed ribad (paneelid), mis kataksid osaliselt Viktor Karruse maali “Moskva vaade”. See raam muudaks maali tricenorama’ks. Triscenorama või tabula stritta on tehnika, kus kolm pilti ühendatakse üheks – seda kasutati sageli 19. sajandi religioosses kunstis. Kui vaadata maali eri nurkadest, on nähtav üks kolmest kujutisest. Lisaksin … Anna Škodenko. Ettepanek Viktor Karruse maali “Moskva vaade” ümbermõtestamiseks

Anna Škodenko. Ettepanek Viktor Karruse maali “Vana Tallinn” ümbermõtestamiseks

|

Ettepanek on katta mõlemad maalid UV-kaitsega akrüülklaasiga, lisada uusi visuaalseid elemente ning paigaldada maalide alla LED-tekstiga ekraanid. Pakun välja, et punalipp tuleb katta lehtkullaga. Sümboolsel tagandil muudab see lipu ambivalentseks. Üheltpoolt on kullal imperialistlik konnotatsioon, tähistades suurriikide jõukuse ja uhkuse saavutamist teiste riikide arvelt. Teisalt viitab kuld alkeemiale – filosoofilise kulla-otsingule kui vaimurännakule ja transformatsiooni-lootusele. … Anna Škodenko. Ettepanek Viktor Karruse maali “Vana Tallinn” ümbermõtestamiseks

Camille Laurelli “Kangelaslaul: „Meelis ja Vjatško“ 1992–2025”

|

MokumentatsioonLVLup!, Eesti Rahvusraamatukogu Eesti Rahvusraamatukogu arhiivist avastati senitundmatu videomängu prototüüp. Mäng pealkirjaga „Meelis ja Vjatško“ on loodud Dendy konsoolile – see oli Venemaalt pärit videomänguseade, Nintendo esimese konsooli mitteametlik kloon. Kahjuks prototüüp enam ei tööta, kuid karbis olid säilinud fotod mängu käigust. „Meelis ja Vjatško“ on platvormimäng, mis arendab edasi klassikalise videomängu „Contra“ loogikat, asetades … Camille Laurelli “Kangelaslaul: „Meelis ja Vjatško“ 1992–2025”

Ülo Pikkov “Pronksist Pinocchio”

|

Animatsioon, 202530 sekundit (luupivana) „Pronksist Pinocchio“ on videoteos, kus muinasjututegelased teineteisesse sulanduvad – vürst Vjatško väärikas pronkskuju kasvatab endale Pinocchio-nina, mis sirutub osutava sõrme suunas. Teos mängib tõe ja vale teemadel, küsides, kuidas me suudame eristada fakti fiktsioonist või tegelikkust selle moonutusest. Turisti nutitelefonivideo esteetikas loodud teos mõjub ühtaegu iroonilise kommentaarina ja poeetilise allegooriana. Luupiv … Ülo Pikkov “Pronksist Pinocchio”

Trevor Kinna, Hasso Krull “Kaevumeistrid”

|

Vesi on elu. Vanad kaevumeistrid teadsid, kuidas vett leida, kuid kas teame ka meie? Meelis ja Vjatško on tulnukad, kes püüavad lahendada tänase koos­ eksisteerimise mõistatust. Kuid nad on vastandid, ja nii toob lahendus mõlemale üllatuse.

Yiyang Sun “Ebajumala anum”

|

Iidsetest aegadest kuni tänapäevani on inimühiskonnad alati ebajumalaid otsinud. Mõnel ajastul on neisse usutud siiralt, teisel jälle neis kaheldud. Ebajumala anum – tema kehastus – on aga pidevalt muutunud: rahvapärimuse vitstest kujukestest maa alla maetud terrakotasõdalasteni, sealt edasi pronkskujudeni, mida rooste ei võta, ja lõpuks nüüdisaegse tarbimis­ kultuuri mänguasjadeni. Füüsiline ihu pole enam vajalik. Mis … Yiyang Sun “Ebajumala anum”

Bob Bicknell-Knight “Vitriin”

|

4K-video heliga20 sekundit (luupivana) Teos on 4K CGI-video, mis uurib aega ja kujude sümboolset jõudu. Teose keskmes on 3D-skaneeringvastuolulisest 1950. aasta skulptuurist „Vürst Vjatško ja Meelis Tartu kaitsel“, mis on paigutatud ristkülikukujulisse klaaskasti ning asetatud männimetsa, mida on hiljuti laastanud lageraie. Skulptuur, mida Nõukogude ajal kasutati Eesti-Vene ajaloolise sõpruse illustratsioonina, muutub klaaskasti asetatuna objektiks, mis … Bob Bicknell-Knight “Vitriin”

Samuel Lehikoinen “Winter Patrol”

|

Samuel LehikoinenWinter PatrolAnimatsioon, 2025 Digianimatsioon kujutab stseeni väljamõeldud videomängust, kus ajaränduritest keskaegsed kangelased Vjatško ja Meelis satuvad tänapäeva Eestisse ning ehmuvad kohalikust toidukuller-robotist. Põimides rahvusliku mütoloogiat ja tehnoloogilist modernsust, asetab teos muistse kangelasvaimuvastamisi Eesti praeguse digiriigi ja -pioneeri enesekuvandiga. Stseen rullub lahti vaoshoitult melanhoolses ja argises põhjamaises miljöös – pimeneval talveõhtul tavalisel äärelinna tänaval, mida … Samuel Lehikoinen “Winter Patrol”

Andrus Kasemaa seinamaal “Mahtra sõda” – uus elu fragmentidena. Näitus ja seminar Peri külakeskuses

|

2025. aasta augustis demonteeriti Põlva külje all asuva Peri külakeskuse (endine E. Vilde nimelise kolhoosi kontor-klubi) seinalt Andrus Kasemaa (1941–2016) secco-tehnikas pannoo “Mahtra sõda” (1984). Mastaapse teose eemaldamine oli vältimatu: amortiseerunud hoone on lammutamisele määratud ning avariilises seisus seinamaal oli hävimas. Tänaseks on ligi 60 m² suurune pannoo Eesti Kunstiakadeemia ja Kõrgema Kunstikooli Pallas tudengite ning õppejõudude toel … Andrus Kasemaa seinamaal “Mahtra sõda” – uus elu fragmentidena. Näitus ja seminar Peri külakeskuses

Andrus Kasemaa pannoo eemaldamine EKA muinsuskaitse ja konserveerimise osakonna ning Tartu kõrgema kunstikooli Pallase tudengite suvepraktika raames

|

Autor: Rasmus Kristofer Randla 2025. aasta suve augustis demonteeriti Põlva külje all asuvas Peri külas endise kolhoosikeskuse, tänase külakeskuse saali seinalt Andrus Kasemaa maalitud pannoo “Mahtra sõda”. Töö toimus EKA muinsuskaitse ja konserveerimise osakonna ning Tartu kõrgema kunstikooli Pallase tudengite suvepraktika raames. Pannoo eemaldamiseks oli mitu põhjust. Esiteks on pool kolhoosikeskusest tänaseks juba amortiseerunud ning … Andrus Kasemaa pannoo eemaldamine EKA muinsuskaitse ja konserveerimise osakonna ning Tartu kõrgema kunstikooli Pallase tudengite suvepraktika raames

Sümpoosion “Meelis ja Vjatško: müüdi anatoomia”

|

10. oktoobril 2025 toimub Tartu Ülikooli muuseumis sümpoosion „Meelis ja Vjatško: müüdi anatoomia“, mis mõtestab selle ideoloogilise monumendi vastuolulist lugu. Tartu Ülikooli muuseumi näitus „Nähtamatu Tartu. 800 aastat linna algusest“ on tõstnud taas esile vahepeal unustusse vajunud loo Meelisest ja Vjatškost Enn Kippeli raamatus „Meelis“ (1941). Nüüdseks on kunagine populaarne noorsoojutustus taandumas koolilaste kohustusliku ja … Sümpoosion “Meelis ja Vjatško: müüdi anatoomia”

Lõuna-Eesti Postimees: Kunstiakadeemia rektor käis Kasemaa hiigelmaali edasist käekäiku kavandamas

|

15. august 2025 Lõuna-Eesti Postimees vahendab (artikkel on maksumüüri taga): Peri raamatukogu-külakeskuse saalis olnud Andrus Kasemaa seinamaalingust »Mahtra sõda» oli neljapäeva pärastlõunal alles vaid viimane osa, tööde käiguga tutvuma tulnud kunstiakadeemia (EKA) rektor Hilkka Hiiop aga pidas asjaosalistega juba aru, mis maalist edasi saab. Hoiatav näide selle kohta, mis võib kunstiteosega juhtuda siis, kui selle … Lõuna-Eesti Postimees: Kunstiakadeemia rektor käis Kasemaa hiigelmaali edasist käekäiku kavandamas

ERR: Riik on leidnud 366 nõukogude sõjamonumenti

|

25. aprill 2025 ERR kirjutab: Riigikantselei juurde moodustatud komisjon ja sõjamuuseum on leidnud Eestist kokku 366 nõukogude okupatsioonivõimude püstitatud sõjamonumenti ja -hauda, ütles sõjamuuseumi direktor Hellar Lill. Leitud paikadest koostas sõjamuuseum avaliku andmebaasi, mida jõudumööda täiendatakse. Lill rääkis reedel kaitseministeeriumis korraldatud pressikonverentsil, et pärast Venemaa 2022. aasta veebruaris alanud täiemahulist kallaletungi Ukrainale muutusid nõukogude sõjamonumendid … ERR: Riik on leidnud 366 nõukogude sõjamonumenti

Eesti sõjamuuseum koondas nõukogudeaegsed sõjamonumendid avalikku andmebaasi

|

Eesti sojamuuseum esitles 25. aprillil avalikku kaardiandmebaasi, kuhu on kantud kõik teadaolevad nõukogudeaegsed sõjamonumendid ja -hauad aastatest 1944–1991. Refereeritud muuseumi koduleheküljelt: Andmebaas põhineb 2022. aastal Riigikantselei juures tegutsenud Nõukogude okupatsioonivõimu mälestusmärkide kaardistamise töörühma koostatud materjalil ja sinna on kantud 366 Eesti territooriumil asunud või asuva Nõukogude sõjamonumendi andmed. Andmebaasi iga monumendi kirjes on märgitud, kas see … Eesti sõjamuuseum koondas nõukogudeaegsed sõjamonumendid avalikku andmebaasi

Tallinna Vene Kultuurikeskuse fassaadilt kaob nõukogude vapp – ERR

|

21. aprill 2025 ERR vahendab Vene Kultuurikeskuselt nõukogude vapi eemaldamist: Tallinna linn alustas esmaspäeval Mere puiesteel asuva Vene Kultuurikeskuse fassaadilt nõukogude ehisvapi eemaldamist. Tööde aluseks on koalitsioonilepe ning hinnang, et vapp pole ehitustehniliselt ohutu. Okupatsioonisümbolite eemaldamise linnale kuuluvalt kinnisvaralt leppis linnavalitsus kokku aasta tagasi koalitsioonilepingus. Vapi eemaldamist Mere pst 5 hoone fassaadilt toetab ka konstruktsioonilise … Tallinna Vene Kultuurikeskuse fassaadilt kaob nõukogude vapp – ERR

Muinsuskaitseameti Saaremaa nõunik Liis Koppel Tehumardi monumendist Saarte Hääles

|

Liis Koppeli artikkel Saarte Hääles 2. mail 2025 Kes minevikku ei mäleta, see elab tulevikuta  “Nende ridadega Juhan Liivilt võiks iseloomustada sündmusi Tehumardil, mis rullusid lahti sel nädalavahetusel. Tehumardi monument sattus taas vandalismi ohvriks, kui mõõga käepidemele kirjutati read, mis ärgitavad sambaid maha võtma ja punapropagandat “hammaste sisselöömise näol” eemaldama. Ühes skulptuuri-tippteoses ja kunstimälestises nähakse … Muinsuskaitseameti Saaremaa nõunik Liis Koppel Tehumardi monumendist Saarte Hääles

Delfi vahendab Tehumardi monumendi sodimist

|

30. märtsi Delfi jagas fotosid vandaalitsemisest Tehumardi monumendi kallal: FOTOD | „Võtame maha!“ „Lööme välja nende hambad!“ Tehumardi monumendile kirjutati vihane üleskutse Ellen Jõgi Reporter Saaremaa vald otsib jätkuvalt lahendust, kuidas Tehumardi punamonument kaasajastada. Neljapäeval pihustati punase graffitiga Saaremaal Tehumardi monumendile luuleread: “Üleskutse, Saaremaa! Võtame patrioodid maha punasambad! Lööme välja nende hambad!”. Teisele küljele oli … Delfi vahendab Tehumardi monumendi sodimist

Saaremaa vallavalitsus küsib Tehumardi monumendile riigilt raha – ERR

|

27. märtsil 2025 vahendab ERR Tehumardiga seonduvalt Saaremaa valla, Muinsuskaitseameti ja projekti Monumendi Uued Raamid koostööd: “Tehumardi monumendi punasümboolika eelmisel reedel kinni katnud ja mälestusvälja kaasajastada kavatsev Saaremaa vallavalitsus vajab riigilt 5000 eurot lisaraha. Vald soovib edasi minna kunstnike välja pakutud projektiga Tehumardi mõõga ümbermõtestamiseks. Saaremaa vallavanem Mikk Tuisk küsis raha muinsuskaitseametilt ja kultuuriministeeriumilt. Kirjas … Saaremaa vallavalitsus küsib Tehumardi monumendile riigilt raha – ERR

Saaremaa vald kattis Tehumardi samba punasümboolika plaatidega – ERR

|

21. märtsil vahendab ERR uudiseid Saaremaalt seoses Tehumardi monumendiga: Saaremaa vald kattis reede hommikul Tehumardi mälestussamba propagandatekstid ja punasümboolika enne turismihooaja algust omaalgatuslikult plaatidega kinni. Muinsuskaitseamet kinnitas, et nad olid teadlikult valla soovist seda teha, aga taunisid, et Saaremaa vald ei kooskõlastanud ametiga tegevusi Tehumardil. “Täna me katame ajutiselt ära, suhteliselt vähe monumenti kahjustavalt, aga … Saaremaa vald kattis Tehumardi samba punasümboolika plaatidega – ERR

Saaremaa vald ei saa Tehumardi monumendilt punasümboolikat eemaldada – ERR

|

ERR (13. märts 2025) jätkab Tehumardi monumendi kajastamist: Pärast eelmisel aastal toimunud Tehumardi sõjahaudade ümbermatmist tahtis Saaremaa vald Tehumardi mõõgalt likvideerida ka propagandistlikud sümbolid ja tekstid. Monumendil olevad tekstid on aga tänaseni alles, sest muinsuskaitseamet ja Eesti Kunstiakadeemia soovisid monumenti kunstiliselt ümber mõtestada. Tehumardil oli kuni eelmise suveni punaväelaste propagandistlikult kujundatud matmispaik, mis sai eelmisel … Saaremaa vald ei saa Tehumardi monumendilt punasümboolikat eemaldada – ERR

Hüljatud maastikud: Tark lammutus

|

2022. aasta kevadel tegid Eesti Kunstiakadeemia muinsuskaitse, arhitektuuri ja sisearhitektuuri ning Tallinna Tehnikaülikooli insenerieriala tudengid koostööd “Hüljatud maastike” töötoas. 2022. aasta teema „Tark lammutus“ toetas Life IP BuildEst WP5 ringmajanduse projekti eesmärke. Töötoa tulemuste esitlus toimus 21. jaanuaril kell 15:00 EKA 4. korruse aatriumis ja seda saab järele vaadata EKA TVst. Töötuba keskendus Põlvamaal Peril asuva Ado … Hüljatud maastikud: Tark lammutus

Andrus Kasemaa seinamaal “Mahtra sõda” Peri külakeskuses

|

Peri on küla Põlva maakonnas Põlva vallas, kus 2019. aasta seisuga elab 312 inimest. Peri küla mainiti esmakordselt kirjalikes allikates 1554. aastal (Perrist), sellest ajast pärineb ka Peri mõis, mis läbi sajandite kuulus erinevatele baltisaksa perekondadele. 1919. aastal mõisamaad riigistati ning need jagati talumaadeks.[1] Mõisa puidust barokne häärber koos kõrvalhoonetega on hävinenud, kuid säilinud on … Andrus Kasemaa seinamaal “Mahtra sõda” Peri külakeskuses

Uus dokumentaalfilm nõukogude sõjahaudadest ja monumentidest

|

2024. a. detsembris jõudis ETV ekraanile režissöör Ken Saani dokumentaalfilm “Monumendid ja apelsinid”, mis kõneleb nõukogude monumentidest ja nende eemaldamisest. Filmi fookuses on Tehumardi ja Ida-Virumaa monumendid. Dokumentaalfilmi saab vaadata Jupiterist: https://jupiter.err.ee/1609535813/monumendid-ja-apelsinid Tutvustus: 2024. aastal maeti Eestis ümber ja korrastati enneolematu hulk väidetavaid nõukogude sõjahaudu ja monumente. Kas iga monumendi taga on päriselt lugu või … Uus dokumentaalfilm nõukogude sõjahaudadest ja monumentidest

Auvere elektrijaama metallpannoo

|

Eesti Kunstiakadeemia ning Tallinna Ülikooli teadusprojekt “Monumendi uued raamid” uurib, kuidas tegeleda keerulise pärandiga, luues avalikus ruumis samal ajal nii uusi kvaliteete kui säilitada vastuolulise pärandi oluline roll ajaloo kandjana. Projekti üheks juhtumiuuringuks on Auvere elektrijaama sädet kujutav metallpannoo. 1970–80ndatel aastatel dekoreeriti Auvere elektrijaama fassaadi hiiglasliku sädet kujutava metallpannooga. Teose autorit ei ole projekti meeskonnal veel õnnestunud välja … Auvere elektrijaama metallpannoo

Vjatško ja Meelis Tartu kaitsel

|

Skulptuur “Vjatško ja Meelis Tartu kaitsel” (täisnimega “Polotski vürst Vjatško ja Lembitu poeg Meelis Tartu kaitsel 1224. a.”) on Tartusse Kassitoomele püstitatud mälestusmärk kirjanik Enn Kippeli (1901–1942) jutustuse “Meelis” tegelastele, Sakala vanema Lembitu pojale Meelisele ja endisele Koknese vürstile Vjatškole, kes loo järgi hukkusid Tartu lahingus 1224. aastal võitluses sakslastega. Kippeli raamat jutustab loo Meelise … Vjatško ja Meelis Tartu kaitsel

Tallinna lennujaama vanast reisijatehoonest

|

Tallinna lennujaama reisiterminalist mõneminutilise jalutuskäigu kaugusel asub vana reisijatehoone, mis oli kasutusel aastatel 1954 kuni 1980, mil seoses Moskva Olümpiamängudega valmis uus hoone. Hiljem on see Stalini-aegne ehitus toiminud AS Tallinna Lennujaama bürooruumidena. 2019. aasta kevadel – enne koroonalainet ning täiemahulist sõda Ukrainas – avaldas Eesti riigile kuuluv kontsern lennujaama ala arendusplaani. Meedias avaldatud illustreerivate … Tallinna lennujaama vanast reisijatehoonest

Ilmus vaba juurdepääsuga raamat sõjamonumentidest Venemaa poolt okupeeritud Ukraina aladel

|

Kesk-Euroopa Ülikooli kirjastus publitseeris hiljuti ajaloolaste Mischa Gabowitschi ja Mykola Homanyuki raamatu sõjamonumentidest Venemaa okupeeritud Ukraina aladel. Mainzis asuva Johannes Gutenbergi Ülikooli professor Mischa Gabowitsch esitles raamatu tööversiooni 2023. aasta suvel Tallinna Ülikoolis toimunud suvekoolis „Euraasia lahtiharutamine“. Selle teemaline essee avaldati ka 2023. aasta Vikerkaares: https://www.vikerkaar.ee/archives/30160 Raamatu “Monuments and Territory. War Memorials in Russian-Occupied Ukraine” … Ilmus vaba juurdepääsuga raamat sõjamonumentidest Venemaa poolt okupeeritud Ukraina aladel

Maaleht Tapa vabadussambast (29.10.2024)

|

Maaleht kirjutab, et viimase Eesti linnana saab kesklinna vabadussamba Tapa. Tulevane monument vahetab välja Kirikupargi Kalevipoja kuju (Kalju Reitel, 1991), millele heidetakse ette depressiivsust. Uue monumendi konkursi võitsid noored arhitektid Henri Kopra ja Iiris Tähti Toom. Maaleht kirjutab: “Tapa vallavalitsus annab pressiteatena teada, et viis koos Eesti Arhitektide Liiduga läbi ideekonkursi, leidmaks sobivaimat lahendust Vabadussõja … Maaleht Tapa vabadussambast (29.10.2024)

Tehumardi mälestussamba ja seda ümbritseva ala avalik arutelu

|

Kutsume kõiki huvilisi osalema avalikul arutelul, mis toimub 07. oktoobril kell 18.00 Saaremaal, Salme rahvamaja suures saalis. Arutame Tehumardi mälestussamba ja seda ümbritseva ala tulevikku, et kaaluda ühiselt parimaid võimalikke lahendusi. Üritus algab sõnavõttudega, millele järgneb arutelu. Sõnavõtud:  Tallinna Ülikool – Kristo Nurmis  Eesti Kunstiakadeemia – Kirke Kangro  Muinsuskaitseamet – Jüri-Martin Lepp  Saaremaa Vabadusvõitlejate Ühingu … Tehumardi mälestussamba ja seda ümbritseva ala avalik arutelu

Delfi: Punamonumentide seadust ei kiirustata vastu võtma (19.09.2024)

|

Delfi kirjutab nn punamonumentide seadusest: “Möödunud aasta märtsis jättis Alar Karis punamonumentide seaduse välja kuulutamata, kuna riigipea hinnangul oli see vastuolus põhiseadusega. Riigikogu majanduskomisjoni esimees Jaak Aab tunnistas ERRile, et nn punamonumentide eemaldamise seadus pole komisjoni jaoks esmatähtis olnud. „Asi on olnud selles, et ametnikud ei ole seda tööd jõudnud piisava kiirusega ära teha ja eks … Delfi: Punamonumentide seadust ei kiirustata vastu võtma (19.09.2024)

Lenini monumendi ebaõnnestunud ümbermõtestamine Kotka linnas

|

Pavel Petrov, Helsingi Ülikooli Ajaloo ja Ida-Euroopa uuringute magistrant, kirjutas selle teksti projekti „Monumendi uued raamid“ praktika raames (juuli-september 2024). Lisaks selle ja teiste tekstide avaldamisele meie blogis on Pavel abiks Narva kunstiresidentuuris toimuva rahvusvahelises töötoa korraldamisel. 1979. aastal sai Kotka linnast teine Soome omavalitsus, kuhu püstitati Lenini kuju. Nagu kaks aastat varem Turu linnas, … Lenini monumendi ebaõnnestunud ümbermõtestamine Kotka linnas

Rahvusvahelise töötoa “How to Reframe Monuments: Case Studies for Thinking Through Dissonant Heritage” tulemuste esitlus 6. septembril EKAs ja EKA TV-s

|

Venemaa täiemahuline sissetung Ukrainasse on tekitanud poleemikat ja konflikte endises idablokis asuvate vene ja nõukogude monumentide üle ning elavdanud laiemaid arutelusid dissonantse pärandi teemadel. See on loonud uue raamistiku nii monumentide kui ka nende eemaldamise ja ümbermõtestamise praktikate võrdlemiseks maailma eri paigus ja erinevates ajaloolistes kontekstides. 31.08 – 05.09.2024 toimus Narvas rahvusvaheline töötuba, mis keskendus … Rahvusvahelise töötoa “How to Reframe Monuments: Case Studies for Thinking Through Dissonant Heritage” tulemuste esitlus 6. septembril EKAs ja EKA TV-s

1872. aasta Kreenholmi streigi monument

|

Tudengid: Diāna Meldere, Natali Käsk-Nõgisto, Gytis Dovydaitis, Alberto Governo, Eglė Jasaitytė, Kora Równicka. Juhendaja: Triinu Väikmeri Juhtumiuuringu ülevaade ja ülesanne Triinu Väikmerelt: Valminud: 1972Aadress: Ida-Viru maakond, Narva, Joala 17ASkulptor Kalju Reitel, arhitekt Boris KalakinEi ole mälestisena kaitse all Kreenholmi manufaktuur Kreenholmi manufaktuuri ehitamine kuulub tööstusrevolutsiooni algusaegadesse Eestis. Narva võimas jõgi võimaldas kasutada odavat vee-energiat ja … 1872. aasta Kreenholmi streigi monument

Tuhamägede ümbermõtestamine: Püssi tuhamäe juhtumiuuring

|

Eesti, Läti, Leedu, Bulgaaria ja Albaania ülikoolide tudengid Katariina Kesküla, Rūta Zemīte, Jovita Ambrazaitytė, Ugnė Žaleniakaitė, Yoskan Mehmedov, Fatjon Mlloja ning nende juhendaja Gregor Taul keskendusid töötoa käigus Ida-Virumaa tööstusmaastikule ning käsitlesid Püssi tuhamäge kui monumentaalset pärandit, mis väärib ümber-raamimist. Olukorras, kus paljusid tuhamägesid ootab ees kadumine (neid kasutatakse nt väetisena põldudel), püüdsid tudengid oma … Tuhamägede ümbermõtestamine: Püssi tuhamäe juhtumiuuring

Auvere elektrijaama säde

|

Tudengid Andrijana Vansevičiūtė, Mariia Chudna, Siiri-Liis Huttunen, Paolo Zacchigna, Birkan Argün ja juhendaja Oksana Denisenko keskendusid oma grupitöös Auvere elektrijaama fassaadi varem kaunistanud skulptuurile. Korraldajad tutvustasid juhtumiuuringut järgmiselt: Monumentaalne dekoratsioon Auvere elektrijaama fassaadil, Ida-Virumaal1970-1980ndatest aastatestAutor teadmataOrnament oli algselt kokku pandud mitmest detailist ja paigaldatud fassaadile kahe identse metallraami abil (mõlemad ca 3 x 4 m). … Auvere elektrijaama säde

Sillamäe monumendid kui dissonantne pärand

|

Tudengid Kristīne Santa Zariņa (Läti Ülikool, kultuuri- ja keskkonnapärandi uurimine ja kaitse), Dovilė Joneliūkštė (Vytautas Magnuse Ülikool Kaunas, kultuuripärand ja turism), Elisabetta Romano (Trieste Ülikool, ajalugu), Danielė Buterlevičienė (Vytautas Magnuse Ülikool Kaunas, loomemajandus), Rafał Lizak (Sileesia Ülikool Katowices, kunstiharidus) ning nende juhendajad Riin Alatalu ja Anu Soojärv (Eesti Kunstiakadeemia) keskendusid töötoa käigus Sillamäele ning selle … Sillamäe monumendid kui dissonantne pärand

Narva Lenini monumendi ümberkontekstualiseerimine

|

Tudengid Daria Tarasenko (Leipzigi kunstiajaloo instituut), Myriam Helena Raich (Innsbrucki Leopold-Franzensi Ülikool), Natalia Czapla (Sileesia Ülikool Katowices), Nikolay Petroussenko (Sofia St. Kliment Ohridski Ülikool), Skaistė Balkytė (Vytautas Magnuse Ülikool Kaunas) ja Veronika Maron (Eesti Kunstiakadeemia) ning nende juhendajad Alessandro Carrieri ja Giuseppe Grimaldi (Trieste Ülikool) keskendusid töötoa käigus Narva Lenini monumendi temaatikale. Töötoa korraldajad tutvustasid … Narva Lenini monumendi ümberkontekstualiseerimine

Delfi vahendab siseministri seisukohta: “Mina ei taha näha Eestis ühegi okupatsioonivõimu büsti”

|

Augustis lõpus konfiskeeris Politsei- ja piirivalveamet (PPA) Lihula monumendi koopia seda Tallinnast Lihulasse transportinud kaubikust. Monument plaaniti viia PPA-le teadaolevalt kunagise mälestusmärgi mahavõtmise 20. aastapäeva tähistamisüritusele. Politsei antud selgituse järgi võib kuju peal olnud sümboleid seostada Natsi-Saksamaa armeega. Delfi kirjutab: “Siseminister Lauri Läänemetsa (SDE) hinnangul tekitab okupatsioonivõimu sümbolitega mälestusmärk alati vastukaja ja ühiskonnagruppidevahelisi konflikte. „Me teame, et tänases olukorras … Delfi vahendab siseministri seisukohta: “Mina ei taha näha Eestis ühegi okupatsioonivõimu büsti”

Tehumardi näituse meediakajastused ERRis ja Saarte Hääles

|

Kultuur.err vahendab: Kuivastu sadama ootealal avati 23. juulil kunstnike, ajaloolaste ja muinsuskaitsjate koostöös valminud hüpiknäitus “Monumendi uued raamid: Tehumardi mälestusmärk”, mis kutsub kaasa mõtlema Tehumardi mälestusmärgi tähenduse ja selle ümbermõtestamise võimaluste üle. Näitusel uuritakse 1944. aastal toimunud Tehumardi lahingu ajalugu ja kuidas seda Nõukogude Eestis mälestati, millised on 1966. aastal skulptorite Riho Kulla ja Matti … Tehumardi näituse meediakajastused ERRis ja Saarte Hääles

Kuivastu sadamas avati Tehumardi mälestumärgile pühendatud näitus

|

PRESSITEADE 23.07.2024 Tehumardi mälestumärgile pühendatud välinäitus Kuivastu sadamas Kuivastu sadama ootealal avati 23. juulil hüpiknäitus “Monumendi uued raamid: Tehumardi mälestusmärk”.   Kunstnike, ajaloolaste ja muinsukaitsjate koostöös valminud näitus kutsub kaasa mõtlema Tehumardi mälestusmärgi tähenduse ja selle ümbermõtestamise võimaluste üle. Selleks on viiel kaasaegsel kunstnikul palutud välja pakkuda oma lahendus. Selleks uuritakse näitusel: Miks ja kuidas … Kuivastu sadamas avati Tehumardi mälestumärgile pühendatud näitus

Monumendi uued raamid: kunstnike kohandused

|

Tehumardi mälestusmärgi arhitektuurne osa, tahukate väli, on praegu Saare valla poolt teisaldatud ning tallele pandud. Oluline on leida tundlik ja tark viis, kuidas mõjuv maastikuarhitektuuri teos võiks uutes raamides ja uues rollis taas üles seatud saada.  Monument on ajaloolise mälu tunnusmärk. See on avaliku ruumi kunstivorm, mille kaudu ilmutab ennast poliitiline pilk – mida kallutatum … Monumendi uued raamid: kunstnike kohandused

Tehumardi kui ajaloolise mälupaiga väärtus täna

|

Nõukogude ajal saatsid Tehumardi lahingut ja monumenti partei ja armee poliitjuhtide konstrueeritud ametlikud, ideoloogiliselt „õiged“ lood. Eesti punaarmeelasi kujutati veendunud bolševikena. Ometi on üksnes ideoloogia võtmes lähenemine monumendile ja Laskurkorpuse kogemusele lamestav.  Tehumardi mälestusmärk pole üksnes ideologiseeritud betoon ja dolomiit. See on ka paik, mille lähedal toimus tegelik lahing ning millega veteranid ja nende omaksed … Tehumardi kui ajaloolise mälupaiga väärtus täna

Tehumardi kui Nõukogude Eesti mälupaik

|

Tehumardi müüt valati betooni 1967. aastal  – oktoobrirevolutsiooni viiekümnenda aasta juubelil –, kui lahingupaiga lähedusse rajati senise tagasihoidliku mälestusmärgi asemele tänane mälestussammas. Hiljem lisandus nn vennaskalmistu mälestuskivide väli. Monument avati Eesti Laskurkorpuse asutamise 25. aastapäeval.  Erinevalt paljudest teistest Punaarmeele pühendatud monumentidest kujunes sellest justkui spetsiaalne mälestusmärk eestlastest punaarmeelastele. Viimased olid sattunud Nõukogude armeesse peamiselt sunniviisiliselt. … Tehumardi kui Nõukogude Eesti mälupaik

Ilmus ajakirja Kunsttexte.de monumendisõdade erinumber

|

Ilmunud on ajakirja kunsttexte.de erinumber War on Monuments: Documenting the Debates over Russian and Soviet Heritage in Eastern and Central Europe (Sõda mälestusmärkide vastu. Dokumenteerides vene ja nõukogude pärandi debatte Ida- ja Kesk-Euroopas), mille toimetas EKA Kunstiteaduse ja visuaalkultuuri instituudi vanemteadur ning doktorikooli dotsent Kristina Jõekalda. Erinumbri lühitutvustus ja artiklite ülevaade inglise keeles: Editorial: Historiography of Now: … Ilmus ajakirja Kunsttexte.de monumendisõdade erinumber

Tehumardi lahing

|

Tehumardi lahing 1944. aasta 8. oktoobri hilisõhtul toimunud Tehumardi öölahing Punaarmee Eesti Laskurkorpuse üksuste ja ühe taganeva Saksa pataljoni vahel oli juhuslik ja strateegiliselt tähtsusetu kokkupõrge – see oli verine, aga suuremate sõjaliste tulemusteta. Lahing toimus siinse sõja lõppfaasis, mil Punaarmee oli juba vallutanud Mandri-Eesti ja äsja forsseerinud end üle Väikse väina Saaremaale.  Nõukogude väeosad, … Tehumardi lahing

Tehumardil algas Punaarmee sõdurite hauatähiste eemaldamine

|

Juuni lõpus algas Saaremaal Tehumardil sinna maetud Punaarmee sõdurite hauatähiste eemaldamine. Alles jääb mõõgakujuline obelisk, kus aga kaetakse kinni osa seal olevast tekstist. Kajastus ERR-is: https://www.err.ee/1609385786/galerii-tehumardil-algas-punaarmee-sodurite-hauatahiste-eemaldamine Esmaspäeval algas Saaremaal Tehumardil sinna maetud Punaarmee sõdurite hauatähiste eemaldamine. Alles jääb mõõgakujuline obelisk, kus aga kaetakse kinni osa seal olevast tekstist. Poolteise aastaga on Eesti Sõjamuuseum korraldanud endistest … Tehumardil algas Punaarmee sõdurite hauatähiste eemaldamine

Rahvusvaheline töötuba “How to reframe monuments: case studies for thinking through dissonant heritage”

|

Asukoht:Narva Art Residency (NART) Algus k.p.:31.08.2024 Algusaeg:10:00 Lõpp k.p.:06.09.2024 Venemaa täiemahuline sissetung Ukrainasse on tekitanud poleemikat ja konflikte endises idablokis asuvate vene ja nõukogude monumentide üle ning elavdanud laiemaid arutelusid dissonantse pärandi teemadel. See on loonud uue raamistiku nii monumentide kui ka nende eemaldamise ja ümbermõtestamise praktikate võrdlemiseks maailma eri paigus ja erinevates ajaloolistes kontekstides. … Rahvusvaheline töötuba “How to reframe monuments: case studies for thinking through dissonant heritage”

Gregor Tauli doktoritöö kaitsmine

|

Antanas Kmieliauskas, Lootus, 1982. Fresko. Apteek Vilties (Lootus) Kaunases. Gregor Tauli foto, 2020. 1. juulil kaitseb Eesti Kunstiakadeemia kunstiteaduse ja visuaalkultuuri uuringute eriala ekstern Gregor Taul doktoritööd „Sekeldused monumentaalsusega. Monumentaal-dekoratiivkunst hilisnõukogude Eestis, Lätis ja Leedus“ („Monumentality Trouble. Monumental-Decorative Art in Late Soviet Estonia, Latvia and Lithuania“). Avalik kaitsmine toimub algusega kell 11.00 EKAs, Põhja pst … Gregor Tauli doktoritöö kaitsmine

Kultuurilised heteroloogiad ja demokraatia II. Üleminekud ja siirded sotsialismijärgsetes kultuurides 1980.-tel ja 1990.-tel

|

1980. ja 1990. aastaid iseloomustasid sündmused kogu maailmas, mis muutsid radikaalselt poliitilist korda, inimeste uskumusi ja hoiakuid ning kogu kultuurilist ja intellektuaalset orientatsiooni suures osas maailmas. Berliini müüri langemine, Nõukogude Liidu kokkuvarisemine ja külma sõja lõpp paistavad kõige olulisemate muutustena silma, mille varjus jätavad Euroopa kommentaatorid sageli tähelepanuta sündmused Jugoslaavias ja olulised muutused mujal. Neid … Kultuurilised heteroloogiad ja demokraatia II. Üleminekud ja siirded sotsialismijärgsetes kultuurides 1980.-tel ja 1990.-tel

Kas kohanemine või alistumine?

|

Avaldame Karin Pauluse 24. mai Sirbis ilmunud ülevaate Tehumardi monumendi arutelu kohta Tehumardi monumentaalansambel (Allan Murdmaa, Riho Kuld, Matti Varik, sammas valmis 1966., II järguna vennaskalmistu 1975. aastal) on muinsuskaitse alla võetud kui Eesti XX sajandi teise poole kunstiliselt terviklik memoriaal. Praegu arutatakse, mis sellest edasi saab. Yksikuitaja / CC BY-SA 3.0 EE / Wikimedia … Kas kohanemine või alistumine?

Monumentaalsed vaidlused

|

Õpetan kunstiakadeemias tudengitele kursust „Kunst ja avalik ruum“, mis ühelt poolt käsitleb linnaruumis esinevaid monumente, sekkumisi ja tänavakunsti, teisalt vaatleb laiemalt kunstnike ja kunstiteoste positsiooni ühiskonnas. Selle kursuse raames panen tudengid ka väitlema, valides teemadeks nii aktuaalseid teemasid (näiteks Narva tank-monumendi eemaldamine), teoreetilisi küsimusi (näiteks tänavakunsti legaliseerimise problemaatika) kui kunstiajaloolisi juhtumiuuringuid (näiteks holokaustile pühendatud mälestusmärgid). … Monumentaalsed vaidlused

Monumendi uued raamid – Tehumardi arutelu

|

Teadusprojekti “Monumendi uued raamid – Tehumardi” arutelu Eesti Kunstiakadeemias 7. mail kell 18.00 kutsub EKA muinsuskaitse ja konserveerimise ning EKA installatsiooni ja skulptuuri osakond teadusprojekti “Monumendi uued raamid” (MUR) Tehumardi monumendi teemalisele arutelule ruumis D-412, EKAs. Arutelu austab oma kohaloluga monumendi autor Riho Kuld, kes räägib monumendi sündimise tagapõhjast, kommenteerides toonast mäluskulptuuride zeitgeisti. Õhtut juhib Anu Soojärv. Monumenti kaasajastavaid kavandeid … Monumendi uued raamid – Tehumardi arutelu

Monumentaalne vitamiin

|

4. märtsil 2024 toimus Eesti Kunstiakadeemias (EKA) iga-aastane sündmus nimega PhD Vitamin. Tegemist on konverentsi ja kohtumistega, kuhu kogunevad kunstnikud ja disainerid, kellel on huvi doktoriõpingute vastu. EKAs toimub doktoriõpe neljal erialal:  kunstiteadus ja visuaalkultuuri uuringud, muinsuskaitse ja konserveerimine, arhitektuur ja linnaplaneerimine ning kunst ja disain. Kunsti doktoriõpe on kogu maailmas suhteliselt uus asi, sest … Monumentaalne vitamiin

Taavi Piibemann. Tehumardi monumendi edasiarendus

|

Kuidas saaks see monument olla vähem Nõukogude-, laiema ja tänapäevasema tähendusega ning muutuda selliseks vastumeelse tundeta, et oleme midagi tsenseerimas/kustutamas? Kaks versiooni Tehumardi lahingule pühendatud memoriaalist: I Vabu kohti ei ole / Anonüümsed isiksused  Hauakivi vormi, lõigatud tahukat, paljundatakse ja lisatakse uued tahukad olemasolevate vahele nii, et kivide vahele ei jää enam (kõndimis)ruumi. Oleme sunnitud … Taavi Piibemann. Tehumardi monumendi edasiarendus

Anna Mari Liivrand. Tehumardi öölahingu mälestusmärk. Kavand „Kõrred“

|

KõrredKavand pealkirjaga „Kõrred“ pakub memoriaali terviku säilitamiseks välja lahenduse, kus hauatähised kaetakse dolomiidist plaatidega. Plaatidele on omakorda kinnitatud pronksist/messingist jooned, mis on inspireeritud memoriaali ümbritsevatest tuulisest maastikust, eelkõige seal kasvavatest punakatest kõrrelistest. Nii omandavad hauatähised pehmema visuaalse keele ning saavad pigem osaks maastikust.Sümboolselt saab kõrremotiivi käsitleda ka kui viidet tuulte (võõrvõimude) meelevalda jäänud haprale inimhingele, … Anna Mari Liivrand. Tehumardi öölahingu mälestusmärk. Kavand „Kõrred“

Kirke Kangro. Tehumardi – alternatiivne infoväli

|

Tehumardi mälestusmärgi kolmkümmend tahukat kaetakse olemasolevatele sarnaste paeplaatidega. Nõukogude sümboolika asemel hakkavad plaadid kandma uut visuaalset infot – plaatidelt saab näha Tehumardil juhtunu kroonikat graafilise novellina. Koomiksilaadse loona saab vaataja näha Tehumardi lahingu traagilist lugu, sellele järgnenud nõukogudeaegset püüdlust tekitada memoriaal, toonaste skulptorite-arhitekti tööd, viimased tahukad jutustavad praegust olukorda ning problemaatikat memoriaali ümber –  mahavõtmise … Kirke Kangro. Tehumardi – alternatiivne infoväli

Tehumardi memoriaal

|

Eesti Kunstiakadeemia ning Tallinna Ülikooli teadusprojekt “Monumendi uued raamid” uurib, kuidas tegeleda keerulise pärandiga, luues avalikus ruumis samal ajal nii uusi kvaliteete kui säilitada vastuolulise pärandi oluline roll ajaloo kandjana. Projekti esimeseks juhtumiuuringuks on Tehumardi memoriaal Saaremaal. Tehumardi öölahingule pühendatud mälestussammas valmis skulptorite Riho Kulla ning Matti Variku ja arhitekt Allan Murdmaa ühisloominguna 1966. aastal, samba kõrval paiknev vennaskalmistu rajati 1975. Tehumardi … Tehumardi memoriaal

Johannes Säre. Ettepanek Tehumardi öölahingu mälestusmärgi ajakohastamisele

|

Nõukogudele viitavate elementide neutraliseerimisel tuleks mälestusmärgil likvideerida kas kogu mahus tekstiline osa või säilitades aastaarvud 1941 ja 1945. Visand sellest lahendusest on esitletud kaasapandud fotol “Mälestusmärk”.Samuti võiks kaaluda mälestusmärgi merepoolsele küljele väiksemõõdulise vaateplatvormi paigaldamist. Platvorm viiks vaataja silmitsi mälestusmärgil kujutatud sõdurite portreedega, võimaldades nihestada monumentaali klassikalist võimusuhet vaatajaga ja pakkudest uut, vaataja lähedusest tulenevat abstraktset … Johannes Säre. Ettepanek Tehumardi öölahingu mälestusmärgi ajakohastamisele

PhD Vitamin 2024

|

4. ja 5. märtsil toimub Eesti Kunstiakadeemias taaskord loomeuurimust käsitlev konverents PhD Vitamin. PhD Vitamin toetab ja inspireerib uurimusliku lähenemisega kunstnikke, kes tahaksid astuda doktoriõppesse. Tutvustatakse loomeuurimuse käiku ja jagatakse näpunäiteid, kuidas kavandada doktoritöö projekti. Programm koosneb avalikest loengutest ning individuaalsetest konsultatsioonidest. Erinevad kunstnikud ja eksperdid räägivad oma lähenemisest loovuurimusele ja annavad soovijatele ka isiklikult … PhD Vitamin 2024

Teadusprojekt loob uusi lahendusi monumentide ümbermõtestamiseks

|

2024. aastal sai alguse kolmeaastane teadusprojekt „Monumendi uued raamid“, mille eesmärgiks on luua uusi lahendusi monumentide ja muu dissonantse pärandi ümbermõtestamiseks. Valdkondadeülene projekt sai rahastuse Kultuuriministeeriumi uuest teadus- ja arendustegevuse programmist. Projekti veab eest Eesti Kunstiakadeemia koostöös Tallinna Ülikooliga, oluliseks koostööpartneriteks on mitmed mäluasutused eesotsas Muinsuskaitseameti ja Eesti Ajaloomuuseumiga. Projekt on alguse saanud veendumusest, et keerulise … Teadusprojekt loob uusi lahendusi monumentide ümbermõtestamiseks